me oleme igavikulised inimesed

"Me oleme igavikulised inimesed" jäi mu kõrvu pidama eilsest jumalateenistuse ajast. Eile oli ka surnutemälestuspüha. Kuid eile oli eile ja täna on täna ja juba on käimas ka uus nädal. Uus nädal, mille suhtes olen ma pisut pessimist, sest mul on tunne et see nädal.. see nädal ei ole just kõige paremate nädalate top listis. Aga see selleks.

Täna on siis Ville valo sünna :D jeeei. Te ju teate ikka kõik, kes ta on. Ta on HIMi solist!! ja lihtsalt üks kuum soome mees. Ja ma olen teda ise ka oma silmaga näinud.. päris ligidalt...

Aga täna ärkasin tavapärasest varem. Eriti esmaspäeva kohta. Ja siis ikka venitasin ja venitasin kuni lõpuks vaatasin kella ja vooooov!! ma peaks juba väljas olema. Õnneks jõudsin õigeks ajaks. Koolis sai ikka sellist nalja, et jah.. Ma hakkasin tõsiselt Annule ühte asja seletama ja võiks öelda, et isegi natuke olin tema peale pahane, et ta nii kirjutas. Aaga no maitea.. ta hakkas naerma ja siis ma hakkasin naerma ja siis oli nii, et ma rääkisin et miks sa pidid nii tegema ja samal ajal olin naerust kõveras o.O Ma mõnikord ei oska seletada, mis lahti on... Tunnid läksid lebolt. Matad olid ainult piinavad. Neid oli 3 kokku... uuh.

Ja mingil vahetunnil kadusid veel mu juustud ära.. (juustud on mu kollased kingad) ja siis nende tagasisaamiseks oli vaja korraldada missioon :D See sai ilusti läbitud ja ma sain oma juustukesed tagasi.

Eelviimases, inkas kuulsin ma ühe klassivenna suust sellist lauset nagu " miks meie klass nii imelik on" Mnjaa.. olen isegi selle peale mõelnud pikalt ja pole ikka normaalse selguseni jõudnud. Ju siis lihtsalt peame olema koos, sellised 11 veidrikku, üks hullem kui teine :D

Viimane oli keka, kus oli vaja meil teha see tantsukava või vähemasti harjutada seda, aga nagu jälle oli meie harjutamine selline "päris viljakandev." MIna osa ajast õgisin Annu keedutaignapirukaid ja Hanna oli meie.. treener? juht? õpetaja? Igatahes, Hanna seisis maki juures, pani muusikat ja näitas samme. Mina sain need päris kenasti selgeks. Eriti see kahtlane jalgadeliigutus. See oli juba suvest tuttav õnneks ning tuli meelde tuletada. Muidugi on mul sellega see värk, et ma ei oska seda vasakule poole teha.. juhtub

Homme tuleb kurb päev. Annut pole siis..

Ja nii ongi.


Olen oma mullikeses ja lihtsalt olen. Ootan. Unistan.

- Unistaja.