talvelaager

Jou, jõudsin ka pikalt reisilt tagasi.

4 päeva olin siis eemal. Kaugel-kaugel Häädemeestes. See asub siis Pärnust mingi eh, 30-40 km veel lõuna suunas. Minek oli neljapäeval õhtupoole. Ma muidugi suutsin end pakkimisega täiesti ära väsitada ja hulluks jooksutada, aga kui kord juba bussi pääsesime Helinaga, siis oli meil mingi 3 tundi pikka bussisõitu.Laager toimus ise Häädemeeste keskkoolis. Selline mõnus ja hubane kool. 

 Vastuvõtt oli armas. Pildistamisega ka jälle ja puha :D 

keegi piilub meid ülevalt paremast nurgast..

Siis oli söök ja õhtune koosolek ja selline mõnus sisseelamine. Toa, ehk klassiruumi, leidsime ka endale väga hubase. Meid oli ainult 6. Esimesel õhtul oli 5, teisel päeval sebisime ühe juurde. 

Tunne esimesel õhtul oli küll alguses veidi külm, aga siis sain sellest üle. Viskasin huumorit, rääkisin oma pükste kohta saladuse välja ning sain endale uueks nimeks Indrek. Ja muide nii kutsuti mind ka terve ülejäänud laagri aja. Ning mitte ainult mõned sõbrad, vaid pool rahvast kutsus mind Indrekuks. Fun :D

Aga igatahes, 24nda veebruari hommik oli pidulik. Magasin oma õndsat und, kui äkitselt hakkas kostuma kolin ja mürin. Tundus nagu rong, ainult et kohutavalt lähedal ja koos inimeste karjumisega.. ning sõnaga "äratuuuuus". Õige pea läks ka meie toa uks lahti ja Anete koos poti ja kulbiga tagus seda tervest oma jõust. Muidugi peale sellist 10 minutilist trampimist polnud võimalus enam magama jääda, kuigi kell oli 7 alles. Ajasime riided selga ja kapsasime õue. Seal oli meil mõnus hommikuvõimlemine n.ö porilombis, sest sula oli suur. Ja peale seda ka hümni laulmine lipu ümber. 

Päev ise möödus mõnusalt. Seminarid, söömine. Vahepeal käisime ka õues lippude vallutamist osadega mängimas. Lumesõda sai jne.. oli täiega mõnus. 

Õhtune koosolek oli juba veidi elavam.Veljo jutlus oli väga selge ja kosutav. Ülistus oli super hea ja võimas. Ning seal seistes mõtlesin, et võiks ka eespalvele minna. Otsisin pilguga vaba inimest ning nägin Gerlit, kelle juurde ma ka vaikselt hiilisin. Ta oli täiega nõus minu eest palvetama. Ja see oli nii hea. Ta ütles mulle asju, mis tegid mu meele rõõmsaks ja südame panid hõiskama. 

Peale koosolekut ja õhtuosa oli meil veidi aega ja siis enne ööd kogunesime veel õue kõik. Meid jaotati gruppidesse ning siis liikusime oma gruppidega ja tõrvikutega staaadionile, mis asus veidi eemal. Läksime sinna ja palvetasime, sest selle matka eesmärk oligi palverännak. Külm hakkas mu varvastel veidi... Matka ja õhtu lõppedes ning veidi ringi trollimist jäime Mirjega lihtsalt trepi käsipuudest alla laskma. Suhtlesime inimestega, kes olid ka veidi unetud või liikusid just toa suunas. Lõpuks leidsime ka meie tee oma tuppa enda magamiskottide alla. 

Teine hommik oli teistsugune. Olin mõttes end valmistanud jälle suureks lärmiks, kuid oh imet, sain rahulikult kuni poole üheksani sliipida. 

Teisel päeval oli meil siis veel spordimänge, veel seminare ning vaba aega. Kuid lisaks oli veel maasikumäng, millest küll kahjuks väga palju osa ei võtnud, kuid need, kes võtsid (nagu ka mina) võisid sellega rahule jääda. Mõnus väike ringi liikumine läbi aleviku. 

Eva-Liisaga kommipilt

Peale seda oli saun. Seekord siis naiste oma. Aga mina ja Helina ja toakaaslane Mmm...mirje või merje (ei mäleta enam) hakkasime piparkoogimaja kokku panema ja kaunistama.Sellest vb veidi lähemalt. So, laagri alguses said soovijad endale karbi, kus sees oli olemas tükid maja jaoks. Ja paar kaunistust. Vaja oli need siis kokku panna ja ära kaunistada. Meie küll ei võtnud seda karpi, kuid toakaaslase sugulane ei saanud seda oma poisiga teha ja siis andsid selle meile. Selle tegemine oli ka väga mõnus. Saime köögis olla ning Oleg aitas ka meid veidikene. Ma polnud alguses väga eksaasis mõttest seda kokku panna, aga kuna tüdrikutel oli abi vaja siis jäin ikka aitama. Ning selle tegemine oli väga funfun. Kaunistasime seda kogu hingega. Tegin sinna risti. Helina ja Merje kirjutasid "onoored" ja "jumal" sinna peale veel kummitähtedest. :D

Auhind esimesele kohale oli ka. Selleks oli autoritele õhtusöök Häädemeeste parimas restoranis. Ilmselgelt tore auhind, kuigi mina selle peal väljas polnud. Tegin lihtsalt seda südamega.

Aga kui õhtul oli koosolek ning autasustamine, siis saime 2 koha !! me Helinaga koha peal täiega kiljusime ja karjusime, sest me olime niiiii õnnelikud. Osalejaid oli vist muidu 7...  

meie oma on siit kohe teine, mida hoiab üks kaunis tütte

Aga õhtune koosolek, viimane õhtu. No see oli küll täiesti super. Pastor Rein Uuemõis käis rääkimas. Ja jutlustas meile väga tähtsat ja karmi teemat pattudest ja Jeesuse tagasitulekust. Pani täiega mõtlema.

Ja ülistuse osa. Väga vägev. Ülistada ja palvetada sai täiega. Käisin ise ühe inimese eest palvetamas ning siis läksin oma kohale tagasi. Aga hiljem tuli minu juurde Veljo, kes palvetas minu eest. Ja see oli küll vägev. Sain täiega sõna ja kinnitatud ja olin ka veidi hämmingus, aga ainult positiivselt. Sain täiega täidetud ja energiat juurde. 

Õhtul pidasin paremaks istuda toas, kui ringi jalutada. Aga toas muutus jsut asi hulluks. Kõdistamised ja pikali maas naermised on ehk põhimärksõnad, mida silmas pean. Wuz funnny

Viimane hommik.. oli imelik, sest öösel kell 4 aeg käidi meie toas. Keegi pani nagu midagi mulle peale, aga ise ei saanud aru. Saime teada, et naabertoa sõbrad tüdrukud olid käinud inimesi pasteerimas. Nojah, õnneks mul mingit märget küljes polnud, kuigi öösel ma tundsin, et midagi oli peal. 

Ja see viimane päev kujunes väga lõdvalt ja laisalt. Sõime, kuulasime koosolekut, ülistasime veel koos, tegime ühispilti,  pakkisime asju, koristasime klassiruumi, lasime veel trepi käsipuudest alla ja tegime kentsakaid nalju. Bussi ootamine oli vist kõige raskem. Ning tagasisõit, sest see oli lihtsalt nii kurb. Need neli päeva seal olid nii toredad ja nii täitvad vaimulikus mõttes, et seda ei kaalu mitte miski üle. Need emotsioonid ja tunded on kordumatud. 

Tõnnaga chattimas

Üldse ei tahaks kooli minna, aga elu tuleb edasi elada. Nüüd aga on aeg hakata evangeliseerima ja praktiseerima kõike seda lahedust. Ning hetkel puhata veel mõned tunnid homseks välja.