Kui ma ütlen, et ma olen rõõmus, kas ma olen ka siis ka tegelikult alati deeply-madly-truly rõõmus? Ja kui ma ütlen, et ma olen kurb, kas siis ma olengi tegelikult kurb või tahan alateadlikult endale kaastunnet?
Inimesena kardan ma võtta väljakutseid. Tahan käia sellel kindlal laudteel, mis on matkarajal olemas ning kardan astuda sellelt laudteelt mööda, et katsetada kas seal ka ikka maapind kannatab. Aga kui ma mõnikord sealt astun mööda ja ma tõesti ei vaju sisse, saan niimoodi mõndade uuemate tunnetuste võrra kogenumaks.
Need mõtted käisid mul peast läbi siis kui ma mõtlesin jälle selle üle, et kuidas ma ikka suutsin siia linna end sikutada. Ma kardsin kodust lahkuda. See oli mu pesapaik, kus ma nutsin ja olin ema tiiva all. Kõik oli nii sõnnamõnna ja kartsin sellelt kindlalt koduteelt kõrvale astuda. Aga kui ma kord võtsin selle riski ja tegin otsuse, et okei, see vist ongi see plaan ja katsetakse teistmoodi elu ka, siis ma tõesti ei kukkunudki sisse. Ma ei ole veel halvale teele läinud. Siiani olen täiesti elus ja terve.
Kindlate sammude kaudu ei ole võimalus väga ära eksida. Kuid oma teed minnes, võid suunast mööda panna ning marjametsa asemel jõuda seenemetsa. Sellepärast valisin mina vahepealse tee. Ma kõnnin/kõndisin mööda seda laudteed, kuid vahepeal katsun ka laudee kõrval käia, et katsetada seda maapinda ning ma ei lähe kaugemale, et ma ei eksiks ära ning et mul oleks alati võimalus tugeva põhjaga aluse peale minna.
/veidi segane ehk teie jaoks, kuid minu jaoks nii naeratamapanevalt selge.. /
Veidi nädalavahetusest...
Laupäeval oli tuba valge, nii valge ja mõnus. Ning täiega puhkepäeva tunne oli. Nautisin seda kuniks sain ja siis läksin juba rongile. Kuidagi jõudsin ma sinna liiga vara... pool tundi oli rongini aega.. selle ajaga oleksin jõudnud koju jalutada ja tagasi ka veel tulla.. nõmedik. Läksin Coffee In-i. Ja nüüd teie, kes te olete kõik kohviprofi klubikaardi omanikud, siis joooooookse (soovitavalt koos minuga), sest 13-15 veebruar saab kaks Creamy Caramel Lattet ühe hinnaga. Mmm.. ning klubikaardi liikmetele on terve veebruari kuu seesamune CCL 30% soodsam. Ja te ei kujuta ette kui hea see on. Mu uus lemmik, kohe kindlasti ;) Teie lemmikuks võib see saada siis, kui teile maitseb mõnusaltmõnusalt karamelline latte.. ning veel selline, kus on vahukoort peal paksult..
**Tallinn-Tapa**
Ja seda topsi hoidsin ma terve reisi ajal enda kõrval.. vahepeal nuusutasin seda ülihead karamelli lõhna ja kuulasin muusikat. Tore ja mõnus rongisõit oli. Vahepeal vedurijuht ajas Kehra Kohilaga segamini, aga selle üle sai vähemalt mõnusalt kõvasti jälle itsitatud.
Tapal saime Jokiga kokku. Käisime kõik Tapa lahedamate söögikohtade aknatagused läbi, aga igal pool oli mingi rahvas sees ja lõpuks pidime ikka ise kooki ostma ja tema juurde teed jooma minema.
Noortekas oli K. juures. Vähe meid oli, viis ainult, aga me mängisime Salomot. See on siis selline piibli kohta käiv mälumäng n.ö. Päris mitu tundi sai seda pelatud. Pastor Toomas mängis ka ja tõlkis meile soome keelest seda mängu. Aga muidu täiega fun aeg oli ja ma imestasin, et kuidas ma nii vähe asju tean.. täielik kartulikott-pudrupott on mu pea ikka :D
Maakodu on saanud mulle ainult öömajaks.. olin seal umbes kaksteist tundi, veidi rohkem, aga sellest mingi 10 tundi läks magamisele.. ülejäänud aja mängisin koeraga ja patrasin niisama mingit pudru suust välja, nagu tavaliselt. :D
Täna hommikul käisin jälle Tapale. Muud elu polegi nädalavahetusel maal kui Tapa külastused :D
TVNK koosolek oli.. ikka arutasime 10 märtsi asja.. mida lähemale tuleb, seda suurem see üritus tundub olema.. kindlasti kõik Tapa ja Jäneda inimesed kuulevad sellest ka varsti varsti ;)
**Tapa-Tallinn**
.. massive rongisõit koos muuusika kuulamisega ja lakke vahtimisega. Rongide laed ja lambid on päris põnevad, kui neid puurima-uurima hakata..
Kodus viskasin jalad radikale ja sõin krõpsu. Kuulasin vaikuse häält ja pidasin endaga monolooge.. kujutledes, et need on dialoogid..
No comments:
Post a Comment