Lahkusin küll kodust positiivsetel meeleoludel, kuid koolis sain ikkagist juba gartsas olles, keka õpsilt mõnusa mölina. Põhjus selles, et pole kordagi suusatamas käinud. Jah, ma üritan järgmine kord minna.
Kolm kontrolltööd oli ka täna. Matas, inkas ja siis geos riikide peale töö. Üks kolmest on feil, teised kaks läksid väga hästi.
Nevermind, ma tean, et teid ei huvita see, so... täna ootasin koju jõudmist. Niiii väga. Sest kodus on söök ja kodus on rahu ja vaikus. Seda ma ka sain. Sest täna õhtul sain ma lõpuks ometi üksi siin olla. Ning eriti tore oli asjaolu, et homseks pole õppida.
Kahjuks, aga see mõnus õhtu ei olnud üldsegi mõnus. Korraks viskas oleku nii sassi, et ma isegi ei kujuta ette, kes tol hetkel minu sees oli, kui ma siin hüsteeritsesin. Lihtsalt... lihtsalt... ma ei tea. Keeruline värk.
See laul on mind juba kaks..eih, kolm päeva järjest kummitanud ja transsi viinud. Ma lihtsalt korrutan seda viisi ja lõpuks hakkabki tekkima tunne, "cammoon, kus seened on"
Muidu pole eriti mu lemmik style ja üldse need mustad onud... kuigi viimasel ajal kuidagi eriti nende musa meeldima hakanud. Epic.
Laulame siis üheskoos: "So what we get drunk, so what we smoke weed, we´re just having fun, we don´t care who sees.
So what we go out, that´s how its supposed to be, living young and wild and free."
No comments:
Post a Comment