Miinussiinus

Täna veidi kiire ja mõtted lendavad peas nagu peata kanad ja sellepärast teen ühe kiire kokkuvõtliku lõigu tänasest. Ärge siis neid koledaid kirjavigu ja häirivaid mõttesegadusi tähele pange ;)
So.. täna oli täiega bad face day. Ärkasin halvas tujus, läksin halva tuju pärast meelega hilisemale bussile ja oma halva tujuga läksin kogemata Solarises ka vale bussi peale. Siis jäin 2 minta tundi hiljaks. Aga see ei tõmmanud mul üldse tuju alla, sest mu tuju oli juba sajaga all. Uni oli ka niiii metsik, et mingi osa keemia teooriast tükeldati unemütside poolt ära. Aga egas siis unist pead tuleb sajaga kasutada ja sellepärast tegimegi psühholoogias IQ testi. Õnneks koosneb see mitmest testist, ehk siis neid tuleb veel. Muidu ainult selle põhjal otsustades võiks arvata, et ma ei tea isegi enda nime -.-
Inkas olin ikka pahas tujus. No ja nii ka kõik teised tunnid. Majanduses üritasin ilusamat naeratust saada, aga oeh.. nothing. Ikka sama tumepunane punnis kriips nina all.
Aga voala, matas vist juhtus mingi ime.. keelepaelad hakkkasid vaikselt gaasi andma. Siinused ja koosinused  ajasid vist pea lahti :D
Ja siis said tunnid läbi ja oipähhhpähh, koolimajast välja tuisu kätte ja bussiga Nõmmele suuskama. Seekord siis üksinda.
Tegin kaks ringi ära, tahtsin veel veidi ja siis tegin ühe pooliku veel. Muidugi juuube halb oli suustada. Lumi kõik talla all kinni .. -.-
Tagasi jõudsin läbimärjana ja väsinuna. Puhkasin veidi diivanitel ja uurisin välja, et mida edasi teha. Liikusin Nõmmele. Ootasin külmetades bussi ja siis sõitsin Palmikute juurde. Kuna meil niikuinii pidi kodukas toimima kell seitse, siis kodust tagasi teist korda Nõmmele poleks ma väga jõudnud, kuid kodukasse tahtsin täiega. So, Anetet ennast polnud kodus, kuid vanemad olid ja siis ma nende lahkel loal läksin Anete tuppa pikutama. Kuulasin musa, sirvisin raamatuid. Aga kuna tal on on niiii mõnus ja suur ja pehme voodi, siis uni lihtsalt täiega tuli. Ning ma täiega hakkasingi magama jääma, kuniks Eva-Liisa jõudis kohale. Siis pikutasime kahekesti teki all, chattisime. Vahepeal jõudis ka toa omanik ise ka koju ning Eva-Lota ja Berta ka. Yea. Siis läks tuju ka täiega uperkuuti ning endise toriseva tuju asemel oli midagi magusamat. Jõime teed, iitisime, naersime, rääkisime. Arutasime talvelaagri asju ja värki-särki. See on juba bomme!!  Uuh, it´ s gonna be soo awesome ;)

Anete tegi siis tšikipriki ja ühendas üks hetk läpaka telekaga. Oli plaan vaadata Newspringi jutlust, aga kõik olid liiga väsinud selleks. Siis kuulasime lihtsalt youtubest ülistuslaule ja vaatasime kristlike kuulsuste tunnistusi. Täiega innustavad olid. Eva-Liisale tegin vahepeal ka mudimise asja õlgadele ja ta tegi mulle ka. Mõnusmõnus oli. Eriti peale nõmedat keppidega rapsimist täna päeval.
Ja õhtu lõpetuseks vedas meil kõikidel täiega, sest Anete läks jälle linna peale ning sai issilt selleks auto. Sai meid kõiki koju visata. Jeejee :D
Nu ja kui ma lõppude lõpuks ise kah koju jõudsin, siis vaatasin Top Geari. Tahaks magada.. aga noup. Ei anta rahu. Inkat on vaja veel homseks õppida. Pakkida täna arvatavasti ei jõua ja ei viitsi ka. Küll homme koolist tulles leiab selle pool tunnikest, et asjad kotti visata.

Ja kes ei tea veel, mis pakkimisest on jutt, siis homme algab Oleviste talvelaager. Jejeee, neli päeva olen ära kaugel Häädemeestel ja tagasi alles pühapäeva õhul. Hea võimalus ka netimaailmast veidi eemal olla. Ootustest nii palju, et ainult 1 ootus on.  Ja see on see, et tagasi tulles oleksin täis uut energiat ja võitlusvalmidust selle kooli ja eluga. Kõik ülejäänud jätan Jumala kätesse. Eks paistab siis mis tuleb.
Ning sellega panen ka punkti tänasele loole.
 ;)