Random text...

oeh.. mul on jällegist mingi kahtlane vajadus kirjutada, kirjutada ja kirjutada. Juba eelmisest nädalast saati. Mu sodivihik on ka juba igast träna täis kirjutatud. Põhiliselt tunnetest ja emotsioonidest. Tunnetest mida pole ja emotsioonid, mis mind valdavad.

Tegelikult mul pole hetkel mitte mingisugust teemat ega mõtet, millest kirjutada. So, täna teen nii, et kirjutan suvakaid asju. Ja ärge pahandage, kui need ei lähe üldise teksti ja üksteisega kokku.

Aga millest üldse alustada? Selle küsimuse juures vaevleb ja Angelica. Daahh... Ma ei taha magama ka minna veel. Täna ma nägin unes, et mulle esitati süüdistus vägistamises.. Ja nh see oli üldse väga kahtlane unenägu. Ärgates hoidsin ma tugevalt oma ahvist kinni.. koomiline vaatepilt oli isegi minu jaoks see.

Jess, kujutate ette. Nüüdseks on kõik pildid õpetajtepäevast mu fotoalbumisse üles laadinud. Ma laadisin neid 3 päeva.. nagu vääga kahtlane. Igatahes, nüüd on seal kõik üleval. Tegelt mitte päris kõik. Osad kustutasin ka vahepeal ära :) just in case.

Aga tänasest ka. Kuigi sellest pole midagi kirjutada. Ikka kool ja kool. Lihtsalt koolis esitlesime täna oma tehtud leibu ja saime maitsta ka. Pean mainima, et mulle enda oma maitses. :D ehk saan homme ka juuretist ja siis hakkan ise kodus leiba tegema. Voah.

Koolis üldiselt oli täna igav. Suht midagi ei juhtunud. Väike kool, ega midagi ei peagi ju koguaeg juhtuma. Koolist oleme ainult nüüd igapäev vara ära saanud. Suht tore. Iga päev juba kella kolmest kodus. Tavaliselt ikka peale nelja, aga nüüd tund aega varem.

Täna sain ka kätte oma ipodi kaitseümbrise. Alguses bussilt tulles läksime Valeriaga postkastide juures läbi ja kui ma sealt ülevalt august sisse piilusin, siis vaatasin et šokolaad on seal. :D aga tegelikult oli hoopiski minu staff, mis oli lihtsalt pakitud šokolaadikarpi. Ulme tundub, eksole

Nüüd on vähemalt kaitstud kriimude eest tagantpoolt. Laupäeval kui linna lähen, siis uudistan ka kaitsekilet peale panemiseks. Ma ikka ju tahan, et see kaua vastu peaks.

aga laupäevast siis ka. Nimelt plaan minna laupäeval Tallinna. Plaan Helinaga kokku saada Kristiines ja siis saada ka punkttahvel kätte. Ja muidugi Krissus olles ka uudistame uut osa ka. Etskae mis nad sinna valmis ehitasid. :)

Davai, aga kurdame siis ka natuke. Ega see elu pole ju nii kerge kui paistab. Alatihti kummitab sind keegi ja siis teeb haiget sealt seestpoolt. Kahjuks pole see enda teha. Kui oleks, siis ma ei vaevleks nii palju nende küüsis. Aga mure selline, et mind eelmisel nädala hakkas üks inimene ennast meenutama. Ja kõik meenutas ka teda. See oli nii kohutav. Vaatan klassivennale otsa ja oppa, midagi jälle seosest Temaga meenub. Vaatan oma seina peale kodus ja oppa, seal sama nimi, mis temalgi. Õnneks on isiksus erinev... ja siis on veel need facebookid ja orkut ja msn, kus ma ikka teda kohtan ja seda et ta on ka online. Tavaliselt ma siis ei tee midagi, sest mida vähem ma temast mõtlen, seda parem on. Õnneks pole tema minust vist huvitatud. Või kahjuks.. Vist ikka kahjuks, sest maitea, ma lihtsalt nautuke hullasin ringi ja sain teada, et minuarvates oleme me ju nii sarnased, aga lihtsalt tema vist ei tea seda.. Vot see on see piinlemine.. Valus, eksole. Aga ma olen palvetanud ja proovinud teda vältida. Hetkel on see juba mõjuma hakanud. Tegelikkuses ma ei tea üldse, miks ta mulle südamesse puges. Kas sellepärast, et see lühike aeg, mis ma teda tundsin oli ta lihtsalt nii armas ja kena minu vastu või mis see oli ?

Eniweis, nüüd pole ma teda juba kaua aega näinudki. Ja ta pole ise ka minuga rääkinud. Järelikult tuleb unustada. Nii see paraku on. Tuleb leppida sõprusega.

Aga mul on ka palju häid sõpru juurde ilmenud. Nii koolis kui ka väljaspool seda. Ja mul on alati rõõõmus meel, kui keegi neist minuga vestlema hakkab. Üldse olen ma selline inimene, kes lihtsalt vajab vahest vestlust ja teadmist, et mind pole veel unustatud. Sest paraku tihti hiilib ligi see paha ussikene, kes sisendab halbu mõtteid ja kahtlust. Mina proovin teda ära ajada.

Daah.. ma peaksin magama minema.. uni kipub silma juba..

Tsaupläu

NB: "Õnn on see, kui sa tahad hommikul kooli minna ja õhtul koju tulla!"