Täna on palju positiivseid asju olnud. Viimaks. Esimene on see, et ma saan nüüd öelda, et ma olen aastaaegade vahel rännanud :D Rändasin sügisest talve. Ausalt. Need kes on Tallinnas, teavad milline lumi seal on. Et tegelikult polegi seal lund. Ja need kes on Jänedal, teavad milline paks lumi siin on :D Et siis järelikult natuke müstiline. :D Ja täna sõitsingi ma sügisest talve. Ai kui mõnna tunne oli. Jõudsime peaaegu Jänedale ja siis meil oli vennaga nagu ühest suust "woah!" Sest me tõesti poleks arvanud et siin on selline lumi :D hah, ma tean et ma natuke paisutan vb asja üle, aga imestus oli ikka suur. Kõik need valged põllud ja puud ja see kõik. See oli nii kena. Ma ausalt polnud kaua aega nii õnnelik olnud lund nähes. See muutis mind rõõmsaks. Ja ega ma kahjuks kaua kodus ei saanud olla, sest siis juba Tapale. Sannu oli ka meiega. Tapal oli lõbus. Sai ka esimene lumesõda koos Maarja ja Jokiga ja Sannuga maha peetud :D see oli nii fun. Noortekas oli ka täna väga huvitav. Saime Jätta (5?) korda Šašaga hüvasti ja tänane mäng oli ka päris huvitav. Muidugi tuli seal palju asju päevalvagele ja nii mõnedki räpased saladused. No mitte väga, aga jah, piinlikke olukorde oli küllaga.
Mainsin ennem , et see päev on üldse olnud positiivne. Ma küll ei oska täpselt välja tuua neid pisiasju, mis mind rõõmustavad, aga need on need pisiasjad mis teevad mulle rõõmu. Ja kui neid pisiasju on palju, siis tekibki rõõm. Üks pisike rõõmukilluke oli kindlasti see, et ma sain koju. Ei pidanud praadima seal linnas ega suigutama neid mõtteid, mis salamisi pähe trügivad. Teine rõõmukilluke oli kindlasti see lumi ja need lumesõjad ja lumepallid mis said visatud ja millega pihta sain. Armastan seda esimest lund. Loodan et see püsib veel mõned päevad siin. 3 päeva on juba maas olnud, looodan et on ka edaspidi. Ma ei oskagi millegipärast rohkem meelde tuletada midagi. Aga täna on olnud lihtsalt väga tore ja sündmusterohke päev. Ma loodan, et see tunne ei kao veel niipea, kuigi juba ekooli kiigates läks tuju alla. Aga misteha. Mina lepin. Peavad vanemad ka leppima, nagu soovitas mulle psühholoog. On veel väikseid pisiasju, mis on natuke vastikud ja minu tuju rikuvad, aga kuna ma olen lühikese mäluga, siis lähevad ka need pahad asjad meelest ära. Kuigi jah, pean tõdema et üks asi või mitte niivõrd just kui isik, ei lase mul täielikult rahus olla. Aga aeg pidi parandama haavad.
LUV YA (L) :D
Mm, muide pildid on ise tehtud täna hommikul. see ülemine on meie mets ja mäeesine põld. JA alumine on ka ligidal asuv põld ja kooliõe maja :D
Khmm, muide, ma pean natukene n-ö vabandama. :D nüüd on tõesti pmst väga hästi. Sest ma ei ole enam selle inimese peale solvunud :D woah, nice. Täna nii lucky day mul :D
No comments:
Post a Comment