Täielik auk!

Ma närtsin nagu lill. Istun juba teist päeva oma (mase)hunniku otsas ja mängin penskarit. Okei, ei mängi, olengi. Olengi penskar, sest ma ei taha reede õhtuti minna jooma Käravetele.
davaj, aga kui nutuhalamiseks läks, eks ma siis jätkan seda. Nkn pole muud kirjutada. Päev möödus emotsioonikalt. Hommikul olin vihane, kui bussi peatuse poole jalutasin, sest vihma sadas peale. Ja siis ma olin läbimärg ja vihane. Koolis oli ka külm. Ning tunnid on ka mingid väga creepid. Ja see koolivahaeg.. see kihutab nii hullult minu poole, et ma tõesti arvan, et ma jään selle alla. Asi siis selles, et ma ei taha vaheaega. Nii kohutav. Ma tõesti käiks selle aja koolis. Ausalt. Ma ei taha vaheaega. Esiteks sellepärast, et mu hinded on liiga kohutavad. Teiseks sellepärast, et ma ei näe siis ju Annut. Ning kolmandaks, mul pole midagi teha. Ma kujutan ette kuidas ma istun terve vaheaja lihtsalt toas ja vaatan aknast välja. Linna pole mul ka asja. Ja eitea kuidas selle ööbimisega siis oleks ka. Ennem oli nagu arutatud ühele inimesele küllamineku, aga see kutse vist ka enam ei kehti :(
Ma tahaksin ka Tallinnas elada. Ma ei saa aru, mis viimasel ajal lahti on. Aeh.. pole kindel, kas ma sellise elutempoga enam kaua vastu venitan... penskar..
daah... kõik on mind ära ka unustanud... Ainult järele on jäänud need kohalikud (valdis) ja Annu, kes on da best. Ning jah natuke kaugemalt ainult Helina ja ka Laura. ülejäänud tuttavate jaoks olen ma suht selline... kõrvaline isik, aga saate aru, ma ei taha ise ka ju koguaeg mingi jutuajamisega peale käia ja nii. Ja et mingi, ou, ma tulen linna, saame kokku. Ei, see pole üldse minulik.
Ma lihtsalt ei oska kõike korda ajada. See on nii jube. Kõik on jube. Ja see auk, kus ma olen, see on veel jubeam...