New Posti valge kast seisab juba tükimat aega siin lahti ja ootab neid ridu siia kirja. Jällegist olen mõttevaesuses. Keegi lihtsalt pani mu tavaliselt nii "geniaalsed" mõttekesed enda tasku ja jalutas minema. Aga ma siis ei hakanud ka aega kulutama ja võtsin ette oma raamatukese, mille alles seotasin endale. Te ju teate, millest ma räägin. Jaaa, ikka Enesetapjatest.
Ma lihtsalt tunnen lähedust selle raamatuga. Seal oleks nagu minu tunded, minu mõtted ja kõik selline nii tuttav asi. Täpselt nagu ma oleksin eelmises elus ise kirjutanud selle romaanikese. Aga ma ei usu seda eelmise elu värki, niiet areneme nüüd teemaga edasi.
Lugesin ja sirvisin seda raamatut ja voala. Leidsin kohe ühe väga mõnusa lõigu elu kohta.
Ja leidsin, et see sobiks kenasti ka siia.
" Kas ei ole elu mõnikord just nagu jõgi, mis voolab oma jäikade kallaste vahel Looduse vastuvaidlematute seaduste järgi: kindlas suunas, kindla kiirusega ja alati sama rada pidi?
Vahel loksub uinuv vesi laisalt oma sängis, vahel pekslevad vahused lained vastu kaldaid. Aga ikka ja alati liigub jõgi sellessamas, vastuvaidlematus suunas.
Ja need, kes vete kirkas kallistuses oma elu elavad - siiruviirulised, täpilised, tundlalised, uimelised olevused - kas pole neid mõjutanud sellesama vee voolusuund ja -tugevus?
Alati on kergem ujuda pärivoolu. Lasta end vooluga kaasa viia. Lasta end kaasa viia koos kõigega, mis jões ujub.
Ja igasugust prahti toob endaga kaasa kevadine rahutu vesi ning kulub kaua, kaua aega, kuni see ükskord settib. Settib hoopis kaugemale kohast, kus see vette visati.
Ja aeg,
aeg on mõnikord just nagu vesi."
"Enesetapjad" lk 17 - by Birk Rohelend
Mulle nii meeldib see lõik. See on nii true, et kohe naljakas. Ma mõtlen, et miks mina pole sellise võrdluse peale tulnud. Ikka leian muude asjade ja ja .. jah asjade vahel sarnasusi ja võrdlusi. Nagu näiteks tuli, lõke ja nii.
Aga jõgi *hmm* selle peale annab mõelda.
Aga siis muud juttu ka natukene. Homme siis jätkub kool.Vaheaeg sai läbi. Minu vaheaega iseloomustavad sõnad oleksid siis: palavik, paratsetamool, valuvaigistid, voodi.
Aga jahm.. tuju on jälle jama. Ei peaks olema, aga on. Mul on lihtsalt mõned väga nõmedad iseloomujooned, mis mulle kohe üldse ei meeldi. Arrrghh.. ja need põhjustavad mulle nii palju peavalu.
Hmm.. okei. Ma vist lõpetan.
Siis.
Jutud on räägitud. Kuigi keegi nkn eriti ei rääägi, aga nh vahet pole.
Vahet pole
Vahet pole
Vahet pole
No comments:
Post a Comment