Kui me ei ole tõe poolt, töötab elu ja universum meie vastu.

Ma ei oska öelda, miks on mul alati blogi kirjutamise ajal mingi vähe kahtlane tuju ja olek. Peaks hoopis vähem siin arvutis kooserdama ja tegelema muude asjadega, sest on tunne nagu siin tekiks neid muresid juurde.

Hetkel on väike solvukas ka.. pekki, miks ma varem sellest aru ei saanud. Kõik kordub. Muidugi. See on nii loogiline. Ja mina ei oska kunagi seda sama olukorda jälle ära tunda.. ma olen nii uhke enda üle ikka.

Ei, ma pole jälle masenduses. Ma olen lihtsalt kurb ning õnnetu, et ma jälle tegin sama vea, mida ma olen teinud koguaeg. Alates juba eelmisest kevadest. Ei, ma lubasin endale, et ma ei hakka siin halama ja ma ei kirjuta siin kõike välja. Midagi peab endasse ka jääma, mida saab öösel patja nutta.

Täna sai alguse, homme jätkub. homme õhtul on kõik nkn veel suurem bullshit ja laupäeva ei kujutagi ette. Siis olen vist lõpus. Mul oli lootus, ei, mul oli kaks lootust. Esimene suri kiiresti, teine suri kiiremini. Ning nüüd olen jõudnd sinna, kus pole enam ühtegi lootust. :D Teate, selle olukorra jaoks on ka sõna - lootusetus. Aga ma ei tunne, et see oleks nagu lootusetu. See on midagi suuremat ja hullemat. Sellele ma ei teagi nime.

Ma ei oska enam midagi öelda. Õues on mingi lörtsi-vihma segu, isegi ilm on hukas.. Tunnen, et kõik on nii lõpus. Nagu viimane aasta oleks..

Homme lähen linna. Õhtul toimub venna baaris ta sünna pidu. Saan ka mõnda sugulast näha ja siis jälle pikalt jutustada, kuidas mul läheb (kuigi eks ma pean selle jutu pähe õppima ja seda natukene ilustama, sest mul läheb suhteliselt kehvasti)

Ja kes teab mis laupäeval saab.. ja pühapäeval.. Pühapäeval kindlasti koju. Või nh Tapale...

Ma ei suuda praegu ette mõelda, milline võiks nv tulla, aga eks ma võtan kõik vastu mis tuleb, kuigi ma olen juba harjunud, et kõik mis tuleb on negatiivne. Ja asi pole üldse minu mõtlemises kinni. Ma võin mõelda, et nüüd läheb kõik hästi ja on supersuper jne, aga tegelt see ei ole ikka nii. Täpselt nagu praegu.

Pekki, ma olen ikka väga solvunud selle isiku peale.. Pidi ta siis kohe nii mulle tegema ?

Ja mida mina tegin, et tema nii otsustas ? Ma lihtsalt ei saa aru..