siiiiick

Meeletu peavalu, külmavärinad, õhupuudus, joogijanu, siplemine voodis, punased ja sinised mehikesed, magamatus - need sõnad kirjeldavad mu tänast ööd. Kõik algas siis kui und ei tulnud. Möödus pool tundi, möödus tund, veel üks tund ja nii see läks. Korraks sain sõba silmale, kuid siis ma kuulsin ka ainult vaidlemist ja peavalu äratas mu ülesse. Ja nii terve öö. Ma oleks hea meelega otsinud oma kotist valuvaigistid, aga ma lihtsalt ei suutnud ennast liigutada. Lõpuks hommikupoole suutsin ma ema kutsuda ja tema selgitas välja, et ma olen haige. Õnneks tavapärane gripp vist, niiet ma ei pidanudki muretsema, et ehk on mul mingit sorti surmahaigus... Palavik oli siis 38,1. Ja pea ikka lõhkus otsas. Ma ei suutnud isegi mõelda. Iga mõtteliigutus ajas mu pea keema. Kindel oli see, et käik J juurde jääb ära. Ja nii oligi. Selle asemel istusin ma terve päeva kodus, voodis. Jõin teed, siis hakkasin higistama ja jäin magama. Siis tunnikese või rohkem magasin, siis olin üleval, joonistasin, piinasin oma iPodi akut ja jälle magasin edasi.. nii see päev kulges. Õnneks olen nüüd tsipa tervem. Ega ma muidu poleks saanud arvutisse tullagi :D Ainult pea ikka valutab. Aga eks selle vastu aitab Paramax või minu hea valuvaigisti.

Aga jah, ma olen ikka mõnus ettenägija. Ma teadsin kohe, et mu vaheaeg läheb vetsupotti ja nii vist ongi..

M.. ma peaksin magama tagasi minema. Osad inimesed tekitavad lihtsalt solvukat ja ma ei tahaks seda näha. Tegelt ma ei saa üldse aru, miks on kõik vastupidi.. lalalaa. tahan et räägiks minuga, siis ei räägi. Ja kui tahan et ei räägiks, siis ikka räägib ja siis pean bloki panema. Hull lugu.

Pääh, haigus mõjub vist halvasti... aga jah, kiiret tervenemist siis mulle, kuigi SIND vist ei huvita see...

mhmm.. okei, ei ole solvunud, ei ole solvunud, ei ole solvunud, ei mõtle ennatlikke asju..