Venna sünkar ja kurb elu.

Üks mu väga hea (väga-väga hea) sõbranna mainib mulle pidevalt, et ta ei oska kuidagi alustada oma juttu. Tavaliselt on mul tulnud ka see algus raskelt, kuigi täna tuleb see kohutavalt raskelt. Päev on pikk olnud ja palju asju on juhtunud/toimunud. Aga kirjutame niipalju kui meeles on ja kui aega on.
Hommik oli muidugi vaevaline, nagu tavaliselt. Wc-s olles märkasin et, waow, õues on lumi maas.. mitte paks, aga selline mõned cm.
Kooli minna, see jalutada pool km oli nii väsitav ja vastik, sest lumi sadas näkku ja tuul puhus ka kohutavalt. Ja siis ma värisesin ja lõdisesin seal..
Tunnid möödusid keskpäraselt. Venku oli ainult väga nõme, aga seal tuli tunnilõpus dire ka istuma tundi ja siis olid kõik isegi liiga vaiksed. Niisiis.. tund, mis oli veel huvitav oli geo, sest siia olime arvutis ja me Valeriaga saatsime oma kalli klassivenna Tima, (loe: Tiina) stiilipäevikusse. No vähemalt regasime ta sinna ära. Ülejäänud tunnid möödusid rahulikult. Peale tunde oli koolis ka psühholoog. Käisin ka tema juurest läbi ja pean tunnistama, et väga mõnus oli rääkida. Kui keegi minu olukorda kuulata pole tahtnud ja minu asju ja probleeme, siis nüüd sain ma vähemalt sellele inimesele palju asju ära rääkida. Muidugi oleks ma kauem tahtnud temaga vestelda, aga ema ootas mind juba. Aga esimene kord psühholoogi juures on siis käidud ja hea meelega läheks veel, sest kuidagi kindel ja turvaline tunne oli mul.
Aga sellest 20 minutist oli ka abi ja siis ma juba lendasin kodu poole. Kodus sain viibida tunnikese ja siis juba bussile ja aexi poole. Saime veel Sirliga kokku ja koos alustasime rõngisõitu Tallinna. Rongisõit kestis kokku 2 tundi :D (tund aega ootamist ja tund aega sõitu toim.) Ja selle aja sees sai kõllalt naerda, vanu aegu meenutada ja cheetoseid süüa. Linnas oli siis venna sünkar. Kesklinnas tema baaris. Oli tore ja mõnus. Tegelt on vist siiani, sest tema on veel seal. Lihtsalt mind saadeti koju. Eks seal oli palju joogiseid inimesi ka. Mina võtsin ainult paar klaasi šampust, aga lõpuks läks mu pokaal katki ka. Ei hakka isegi mõtlema, mida see võiks tähendada.
Party oli tore. Vahepeal saadeti mind ka Solarisse poodi siirupi järgi, sest see oli otsas. Tee peal helistasin siis paarile inimesele ja uudishimust uurisin kuidas ka Käravete peol läheb ja tuli välja, et suht lõbusalt vist, kuigi mõnedel ei lubatud minna ja nad lihtsalt mossitasid kodus. Teel solarisse oleks ma peaaegu auto alla ka jäänud. Rääkisin teloga ja hakkasin sebrat ületama sealt solarise kõrvalt, kui äkki pani auto täpselt mu ees pidureid. Ma ei tea kas ta ei näinud siis mind või milles asi oli... Õnneks jäin terveks, kuigi kes enam teab, mis ongi õnn. Ja mdea, ega vist midagi enam polegi. Tähtsamad asjad on kirjas ja veel tükiks ajaks loodetavasti siin blogis.

Lähen varsti magama. Õnneks olen üksi. Teised tulevad öösel. Saan ka rahulikult endale mõned tabletid sisse sööta ja siis lihtsalt oma kurbuses magama uinuda. Uinuda ja mitte olla solvunud inimeste peale, kes on teinud mulle nii palju haiget..