Tegelikult lähevad mu pealkirjad alati jutuga kokku. Lihtsalt paljud ei mõtle vist sellele, et need tegelikkuses ikka lähevad kokku.. Ma alguses mõtlesin panna siia video minu ja annu kiikumisest, kuid ma ei suutnud neid keerata õiget pidi ja siis ei suutnud ma otsustada, millist lisada. VÄhe koom ju. Aga
tänane päev on üldse koom olnud. Näiteks näitas Valeria bussile keskmist näppu nh, aga bussi taga oli vanamees ja kui buss keeras tänavale ära siis Valeria keskmine näpp jäi täpselt vanamehe vaatevälja ette. Oi kuidas me saime naerda. Ja see vanamehe nägu :D icc... pole kaua nii naernud. :D Aga 
söögivahetunnis sai ka vähe nalja. Kõigepealt läks lusikas mul plärtsatusega supi sisse. Supp oli mööda lauda laiali :D ja siis kui õunakisselli sõin, siis mingi õunakooreriba selline pikk ots nagu oks, see oli mul nii et pool oli suus ja teine ots väljas :D Siis ma nägin ka ülikoom välja. Ja siis oligi, et peale söögivahetundi ma lihtsalt muigasin omaette vaikselt terve päeva. Aga sai ka kõvemini muiatud. Nii, et teistel oli nagu "mida sa tarvitanud oled ?" Aga igatahe
s ülejäänud päev möödus kiirelt. Inkas sain isegi luuletuse ilusti vastamise eest 5+ :D Peale tunde läksima Valeriaga poodi. Ostsime jäätist, kuigi mul kurk haige ja nina kinni. :D Ja siis läksime külalistemaja taha kiikuma. Ja kiikudes mõtlesime, et lähme parem ja istume selle künka otsa, mis meie kõrval on. Ja nii tegimegi. Istusin seal klassiõega. Närisime soolapulki, nautisime vaadet ja istusime niiskel murul.
Arutasime tulevikust ja naersime mineviku üle. See oli tõeliselt tore ja isegi puhkuseks saab seda nimetada. Elu oli siis küll nagu muru. Aga kaua sa ikka istud, kui soolapulgad on ka juba otsas. Kell oli ka tiksunud juba kaugele ja siis meiegi tiksusime koolimajja. Õues mängisime veel Linka ja Merkaga 7-t. Ja siis käisime bussi ootama. 
Muidugi peab miski ikka meele mõrudaks tegema ja siis kodus istudes hakkasin ma vaatama, et mis smsi see EMT mulle päeval saatis. Seal oli kirjas, et teie ettemaks on alla 10 krooni. Mul oli nagu missasja, sest ma polnud kellelegi helistanud. Hakkasin siis oma telfoni uurima ja avastasin, et mul polnud päeval klahvilukk peale pandud ja seetõttu tegi telefon mulle ise arveid. Näiteks helistas ühele klassivennale ja ühele inimesele oli saatnud koguni 14 tühja sõnumit!! Nagu kogu mu kõneaeg kadus sinna. Seda oli vähemalt mingi 30-50 krooni. Ja see lihtsalt kadus. Enda süü. Kuigi ma ei saa aru, kuidas sai ta ise saata neid... müstika. Igatahes, nüüd ma ei saa enam pikka aega helistada ja messida. X-Feil.
Tegelt on muidu ka nõme reede õhtu siin kodus istuda. Tavaliselt olid noortekad reede õhtuti, aga nüüd lükkusid need ka pühapäeva õhtutele. Tegelt oli tore iga reede peale koolipäeva lõppu koju tulla, süüa ja siis bussiga Tapale sõita. Aga nh eks mõnes mõttes ole see pühapäevane ka parem. Kuigi ikkagist on kõikidel sõpradel noortekad reedeti. Ausalt öeldes mulle reeded meeldivad ja see meeldis ka et noortekad olid siis, kuid egas harjub ka ära nende pühapäevastega. LIhtsalt tuleb nüüd reede või laupäev ära õppida.
Need pildid on siin siis niisama. LIhtsalt kontrastiks ja et keegi ei saaks öelda, et ma pole pilte lisanud siia. Korjasin need lihtsalt oma arvutist albumitest. Enda arvates on need kõik julmalt naljakad, aga eks seda otsustab igaüks ise ma arvan. 
Aga kena laupäeva siis teile!!!
NB: Ärge siis ennast nii sisse tõmmake nagu käsna-onu siin. Lõbutseda võite, aga ikka piirides. Ikka piirides. ;)
No comments:
Post a Comment