Aikule :D sest ta on lahe :D

Lubadusi on raske hoida. Aga kui oled korra midagi lubanud, siis ega seda murda ka ei saa. Mina lubasin suvel Aigarile et ma teen temast blogisse postituse. Ta ise tahtis seda väga. Ja siis ma ütlesin, et okei. Aga nüüd on suvi veninud sügiseks ja postitust pole ikka. Täna tuletati seda mulle meelde ja no eks ma üritan siis sellega hakkama saada. Muidu on mul sellega raskusi, sest ma ei tunne ju teda eriti. Aga tean siis niipalju, et ta on mu klassivenna vend. :D Aiku on üks väike lambake, kellel on hullult nunnud blondid lokid. Tal on ka kenad sinised silmad.

Nii. Ühiseid mälestusi on vähe. Suurem osa kohtume koolis. Siis viskame üksteisele ruskat ja ütleme tsau. VAhest ka tuleb pikem jutuajamine, kui aega on. Aga seda harva, kahjuks.

Tegelt mul on hetkel julmad süümekad, et ma ei oska oma sõbrast midagi kirjutada. Vaat kui kohutav. Kui ma käiksin samas klassis, siis ma teaksin rohkem, aga vaat. Tema pidi ikka sündima aasta hiljem, kui oleks hea olnud.

Aga ma tean seda, et talle meeldib tunnis magada ja naerda palju. Mulle ta naer meeldib. Saaks, siis paneks telefonihelinaks isegi :D Selline muhe ja suleline naer on tal. Naeratus on ka kena. ;)

Üldistest iseloomuomadustest veel seda, et ta on väga sõbralik. Ta on omapärane. Ta paistab hallist massist kohe silma. Teda on võimatu mitte märgata. Fotogeeniline on ta ka. Isegi väga. Mul oli kohati isegi raskusi siia pildi valimisega, aga lõpuks sain isegi kaks pilti siia. :D
Mulle jääb ta alati meelde, kui lõbus inimene, kes on hästi sportlik. Teeb nalja. Tähendab suure huumorisoonega inimene. :D

Kahju, et see on viimane aasta meil samas koolis käia. KUid ma loodan, et me suhtleme ka edaspidi. :D

Kalli-kalli

Ingrid