"Lase mõtted vabalt rändama"

Huvitav on olla koolis ja siis kuulda, kuidas kuskilt eemalt keegi ütleb teistele, et luges minu ägedat blogi. :D Enam ei peagi ise promoma oma blogi. Klassivennad teevad töö ise minu eest ära :)

Lugesin eelmine nädal uut "Tarkade Klubi" selle kuu osa. Ja leidsin sealt ühe huvitava artikli. Artikkel räägib siis mõtlemisest. See artikkel pakkus mulle küllaltki palju huvi, sest ise mõtlen kogueag ja minu mõtted lendavad igale poole laiali alati. Ja unistan ma peaaegu iga hetk. Ja otsustasin ka siia lisada mõned lõigud artiklist.



" Vanasti peeti unistamist vaimse enesevalitsuse puudujäägiks või isegi millekski hullemaks. Freud märgistas selle tegevuse lapsikuks ja neurootiliseks. Psühholoogiaõpikud hoiatasid, et see võib viia psühhoosini.
Kuid nüüd on teadlased neid uitmõtteid analüüsinud ja leidnud, et unistamine on märkimisväärselt tavaline - ning tihtilugu üpris kasulik. Rändav mõte suudab kaitsta vahetute ohtude eest ja hoida pikaajaliste sihtide kursil. Mõnikord on unistamine küll takistuseks, kuid teinekord ergutab see loovust ja aitab probleeme lahendada.
Ekslevad mõtted on psühholoogide määratluse kohaselt üks alamkategooria unistamisest, mis on üldtermin kõigi juhuslike mõtete ja fantaasiate kohta, mil sa tegelikult viid end mujale, kujutledes loteriivõitu või Nobeli preemia pälvimist. Kuid kui sa püüad teha üht asja ja libised samal ajal "eesmärgiga mitteseotud mõtteisse", on see mõtete rändamine.
Ärkvel olles ekslevad inimeste mõtted umbes 30% ajast, lähtudes psühholoogide hinnangutest, kes on inimesi päeva vältel seganud küsimustega, millest nad mõtlevad.
Inimesed arvavad, et mõtete ekslemine on halb, kuid kui me seda igava tegevuse ajal teha ei suudaks, oleks elu kohutav. Ainus võimalus oleks vaadata seisvaid autosid, mis on vaimutegevusena märksa nürim kui unistame liivarannast ning märksa vähem kasulik, kui arutlemine, mida ummikust pääsemise järel tegema hakata.
Kui mõte on mujal, samal ajal kui silmad libisevad üle raamatu sõnade, raiskate iseenda aega. Parem on raamat käest panna ja teha midagi nauditavamat või kasulikumat kui "mõtteta lugemine", nagu teadlased seda nimetavad.
Võrreldes silma liikumisi ekraanil oleva tekstiga, suutsid teadlased öelda, kui kellegi lugemine aeglustus selleks, et keerulistest fraasidest aru saada, või liikus see mõistmata üle ridade. Nad nägid, et kui mõtted ekslema läksid, võis see kesta kuni kaks minutit.
"Loovuse jaoks on tarvis, et mõte rändaks, " räägib teadlane Schooler, "kuid selleks on tarvis ka märgata, mil mõte eksleb ja püüda mõte kinni, kui see pähe tuleb.""


- allikas: "Tarkade Klubi" september 2010, lk 44-45