Yo, fellas.
So.. eile lahkusin sünnale ja ei teadnud, kas jõuan Olli või mitte. Õnneks mul vedas ning ma sain eile üle piika-piika aja noortekale. Jõudsin küll hilinemisega, aga armas Helina oli mulle koha kinni pannud enda kõrval ;)
Noortekas oli väga guuud. Veljo rääkis lepingust. Erinevatest lepingutest. Nii hea oli kuulata. Lõpus oli ülistus, nagu alati. Ja väga eriline tunne oli seekord. Ma ei tea miks ja millepärast, aga rahu oli. Eriti kuna see möödunud nädal oli nii piinarikas, siis see rahu selles reede õhtus oli kuidagi nii meeldiv.
Peale noorteka sisulise osa tegin Helinale ettepaneku seekord kiiresti ära minna. Nii tegimegi. Läksime mäkki istuma. Helina võttis friikad ja mina jäätise, (mida sõin nii kaua kuni see muutus väga vedelaks.) Niisiis. Toimus minupoolne ülekuulamine Helinale, kuna ma polnud teda nii ammu näinud ja ma teadsin, et tal on mulle paljutki rääkida. ˇ ˇ
Õhtu möödus rahulikult ja energiliselt. Kuuuni hetkeni, mil starteri energi mõju kadus mu kehast ning siis tuli suur väsimus, mis lõi mu voodisse magama nii sügavalt, et kui ma külge hakkasin vahetama oli õues juba valge ning kell pool kümme. Ega siis polnudki enam pikka und ning laupäeva hommik algas.
Käisin Kristiines Maarjale kingitust valimas. Oli raske valik, sest talle midagi väärilist on raske leida... poolteist tundi jalutasin kõik poed läbi ning lõpuks tegin kiire ostu ära.
Võtsin prismast veel granaatõunajooki ning trippisin koju tagasi.
Kodus oli pikk ootamine. Õppisin, puhkasin, lugesin, nolasin. Tuju oli nõmekas. Lõpuks võtsin oma kodinad-pudinad ja liikusin minema. Sain vennaga kokku. Ta ütles, et ma istuksin taha, sest ta võtab mingi rahva peale. Grh.. jälle mingi töömehed *arvasin mina*. Aga kui me sõitsime ühe spordihoone ette ja ma nägin seal oma endist õpetajat, ja veel mitut tuttavat nägu oli mul nagu whaaaaaaaaat. Ma ei jõudnud midagi küsidagi, kui äkitselt loobiti pagassi spordikotid. Esiuks tehti lahti ja vana keka õps tervitas mind sõbralikult. Küsis midagi.. ja siis avati tagauksed ja ühele poole minust istus mu vana klassivend I. ning teisele poole tema vend A. Ja selle A. sülle istus veel üks poiss. Mina jäin nende vahele keskele. Kui vend autosse tagasi istus, siis mul oli et nagu oot.. kas nad tulevad meiega ??? :D lol.. ma oskan alati ikka nii geniaalseid küsimusi küsida. Kuna õpsi auto oli katki läinud, siis nad ei saanud muud moodi tagasi Jänedale.
Nu ja reis oli põnev. Nagu ma mainisin, olin ma nende poiste vahele surutud ja liigutada väga palju ei andnud. Need kaks ainult, kes istusid üksteise süles veiderdasid pidevalt ja siblisid seal ringi. Aken oli isegi vahpeal udune. :D Ilmselgelt hoidsin ma terve tee naeru kinni. Põnev oli. Vahepeal sattusid mu käed kohtadesse kuhu poleks pidanud, näiteks kellegi suhu või siis kõhulihastesse. Lumisted ikka naljavennad, niiet pulli sai. Vahepeal vend küll piilus üks-kulm-üleval-pilguga mind, aga ma siis tegin muhedat nägu. Hullult palav oli ka. Sest need poisid on lihtsalt nii suured... Ma tundsin end nii tillukesena nende vahel.
Aga olgu, lõpuks jõudsime kõik ilusti koju. Ning mu mõttes jooksid ringi veidrad irvitavad mõtted. Lähen jooksutan neid unes edasi ;)
Ilusat 1.aprilli.
No comments:
Post a Comment