Here i am, once again. Paar päeva on vahepeal mööda saadetud siinpoolses vaikuses. Midagi erilist pole juhtunud. Endale võib küll elu tunduda tohutult põnev, aga samas kõrvaltvaatajale võiks see tunduda megaigav. Ja samas mõnikord on jälle vastupidi. Endale tundub igav, aga teistele võib tunduda nagu põnevusfilm minu elukene. Jätkates siin teemal veidi, siis täna rongis muusikat kuulates ja mõttemaailmas supeldes keerutasingi peas mõtet, et kui näiteks teha film minust, sellest nagu mina näen kõike enda ümber. Kõik toimuks läbi minu tunnete ning vahepeal sosistaksin ma filmi taustale oma mõtteid, et siis kui palju oleks sellisel filmil vaatajad.... I know, ma mõtlengi veidratest asjadest.
Hüppan reedesse. Siis kui oli Suur reede ja paartuhat aastat tagasi samal ajal löödi Jeesus risti.
Reedel oli koolist vaba ja nii sai põõnata kaua. Kasutasingi seda erakordset võimalust ning lasin hambad irvakil ja mokk töllakil tubli 12 tundi rahus mööda.
Balti jaama jõudes sain Helinaga kokku. Ja ma ei tea kui avalikult ma võin siin seda kirjutada, aga tema kaaslasega ka siis. Mina imesin oma jäätist, panin selle suhu et naeru tagasi hoida. Nemad jõid kakaod. Kena vaatepilt oli. Hängisin veidi nendega seal ja siis juba rongile.
Maal
oli
mõnus
ja
hea.
Päris korralik lumi oli seal mida tuli veel järgnevatel päevadel juurde ja juurde ja juurde.
Ja.. ma ei oskagi kirjeldada seda tunnet mis on siis kui ma olen seal vanas talumajas, kus on nii rahulik olla. Ma ei oska öelda teile mida ma seal teen, sest seal on kõik liiga kodune ja seal võib kõike teha ja seal on kõik minu oma. Ma saan lihtsalt öelda teile seda, et nüüd, 7 kuud hiljem igatsen ma seda kohta nii taga ja ma annaks ükskõik mida, et veel aastakese seal oma lapsepõlve pikendada... ;(
Nädalavahetus, laupäev ja pühapäev möödusid jälle Tapa linnakeses. Laupäeval oli kirikus mingi üritus emmedele, kus ma olin teiste tüdrukutega taga ruumis chilläksit pidamas. Funfun oli. Hiljem liikusime Kivisildade juurde. Tegime süüa, popikat ja nsm olemist. Õhtul oli noortekas. Vaatasime "The passion of the Christ" filmi. Ja vahet pole, kui mitu korda sa oled seda näinud. Kõik need kannatused ja kõik see film paneb aina ja uuesti mõtlema selle üle, et miks läks Jeesus meie eest ristile. Filmi lõppedes olid kõikidel silmad märjad.. ja õue minnes jäätusid need ära, sest õues oli nende paari tunniga sadanud autodele vähemalt 3-4 cm lund. Mihkel viis mind koju ja siis oli tee ka nii jubedalt tuisune ja lumine, et aega võttis selle koju saamisega.
Pühapäeval oli veel rohkem lund maas. Juba täitsa korralik jaanuari ilm minu arvates..
igatahes, pühapäeval kirikus ja siis juba taaskord edelaraudtee teenuseid kasutades linna poole vetrudes tagasi. Istuda jälle ei saanud. Pühade tõttu kõik ülerahvastatud. No tõesti, pange teinekord mingi lisavagun või siis käru sinna taha, et teised inimesed ka istuda saaksid. Mitte ainult need, kes sealt algkohast peale tulevad.. õrrr...
Nu ja nüüd jälle linnas.. mõtlemas et kas on praegu juba kevad-depressioon peal või on see koduigatsus või üksindus?
Sorry, et illustreerivaid pilte pole. Ei jõudnud selle peale aega raisata. Mõtted on ainult mustade ruutude ümber ka, niiet ega midagi värvilist poleks ikka tulnud.
Nii, Helina. Sinu jaoks sai see valmis klopsitud nüüd kui kell on juba 1.45
Ööd ööinimestele!!
No comments:
Post a Comment