Kõik pole veel täiesti hall

Hihiii, veel enne kui magama jään, laotan teie ette selle toreda pühapäeva.
Öösel-Hommikul olid unenäod imelikud.. aga see pole tähtis.
Istusin lõõskava päikesega toas. Vaatasin, kuidas naabrusrahvas särkide väel jälle grillis midagi head ja paremat. Kadestasin neid. Tahtsin ka õue. Ajasingi vopsvops korralikud hilbud selga ja linnapoole. Oiii kui soe oli õues. Päike küttis mõnusalt.
Draamateatris saime klassiga kokku. Käisime ringkäigul mööda draamakat. Hästi huvitav oli. Laest kuni keldrikorrusteni välja. Nägime rekvisiitide ja kostüümi ruume. Kabinette, proovisaale ja tehnilist lavatagust. Muidugi saime ka ise laval seista. Hihii, nii mõnus on laval olla. Saal tundub sealt hoooopis hoopis väiksem ja kõik rahvas nii ligidal.
Ning kuna me pidime õhtul niikuinii vaatama etendust teatrimaja loomise kohta, siis oli meil linna peal veidike aega. Lõin Marleeniga kampa ja käisime kohvas ja siis jätsi ostmas. Pendeldasime veidi Virus ringi ja läksime Seppälässe. Ja oi-oi-oi mis ma nägin. Kingad. Sinise,punase,kollase lillelised värvilised kingad. Niii kenad ja nii mõnusa madala kontsaga. Nunii, saapad jalast ära ja kohe proovima. Uhh, kuidas need mulle meeldisid. Kahjuks polnud mul seppäla sooduskaarti ja kinkekaarti kaasas ning aega nende järele sõitmiseks bussiga poleks piisanud... Nii pidingi lahkuma poest kingadeta, kuid teadmisega, et 24 tunni pärast on need mul juba olemas.
Edasi liikusime teatrisse. Istusime oma valedel kohtadel ning lõpuks kui nende kohtade õiged omanikud tulid, tegime väikest vahetust. Šhakalaka. Etendus oli naljakas. Kohati isegi väga naljakas. Ahjaa, pealkiri oli "Vassiljev ja Bubõr ta tegid siia..." ning nagu mainisin, rääkis see teatri ehitusest ja selle rajamisest. Peaosades olid Ivo Uukivi, Mait Malmsten, Tiit Sukk ja Guido Kangur. Lisaks veel mõned naisnäitlejad ja Märt Avandi, offkoors. Tema on alati näidendites sees. Seekord oli tal ka eriti head tükid. Hehee, naerda sai palju :)

Etendus lõpes lambisel kellaajal, mingi 21.30, aga Marleeni buss läks 22.30... niiet tal oli tunnikene aega. Otsustasin olla hooliv klassiõde ning oodata temaga veidikene. Käisme Hessist läbi ja siis läksime alla terminali istuma, aga seal...
Seal oli üks tore tädikene nimega Olga (või oli ta Olja..) kes rääkis meiega kolmes keeles. Just nii, tema segane jutt käis segastes inglise-eesti-vene keeltes läbisegi. Alguses tahtis ta lihtsalt teada, mis kell tema nr 35 läheb, kuid hiljem rääkis ta palju ja pika jutu meile maha. Näiteks seda, et Pelgulinn on Kopli ja noored tüdrukud peavad elama kesklinnas. Lisaks ei meeldinud talle Marleeni prillid ja see, et ma nuuskan. Ise oli ta paraja vine all ning hambad tema suus olid.. parajad söekuubikud. Õnneks või õnnetuseks oli ta ise teadlik, et ta on hull ning seda ta meile ka pidevalt korrutas. Naerda saime küll kõvasti. Aga selle naermisega oli ka nii, et kui ta arvas et me naerame tema üle, siis ta muutus jube kurjaks. Umbes 15 minutit või veidi rohkem said teised kõrvalseisjad vaadata, mis komejanti see tädikene meile teeb. Siis tuli tema buss ning ka meie Marleeniga ütlesime, et hakkame nüüd minema. Liikusime kähku-kähku õue, aga seal oli külm. Liikusime jälle alla tagasi ja samal ajal luurasin, et teda tagasi pole tulnud. Õnneks oli plats puhas ning ühtegi tuigerdavat naist sogase jutuga polnud näha. Seega saime rahulikult järgmised 10 minutit istutud.
Läksin bussile ning vaikselt tagareas istudes rääkisin emmega telefoonas juttu.

Selline muhe pühapäev Draamateatris ja Virus Marleeniga =)

Lebot uut nädala algust!