Kirjandussse saame me põimida muinasjutte oma peast. Kirjutades loome maailma, kus kõik käib meie reeglite järgi. Seal saame abielluda, tappa, muuta end maailmakuulsaks või siis hoopis nähtamatuks.
Muusikasse saame me peita oma tunded, viha, rõõmu, ängistuse. Mis iganes hääled, mida igapäevaselt ei saa välja lasta. Me saame on halvad emotsioonid panna muusikasse ning muuta need ilusaks.
Kunsti abil saame joonistades tõmmata kõige tumedamad või kõige värvilisemad jooned, mis meie meeltes paeluvad. Joonistades saame luua visuaalse pildi enda maailmast.
Ning kui me ei paneks need tunded millegi muu sisse elama vaid jätaksime enda sisse, siis võiksime sellega hoopiski teha füüsiliselt inimestele haiget. Näiteks kuulus kirjanik E.A. Poe, kes kirjutas õudusjutte. Tema panigi kogu oma õudukate sisse selle viha ja tapahimu, tappes kirjanikulugudes oma kaasmaalasi. Selle arvel ta kindlasti säästis nii mõnegi reaalse inimelu.
Kõigi nende kolme puhul saame me luua uued maailmad. Jagada mitte-avalikult oma sisemisi jooni ning samas luues midagi ilusat, hämmastavat, uut.
Sellepärast me neid kolme asja armastamegi.
No comments:
Post a Comment