Tihti olen avastanud end mõtetes ..

Heihoo, käima on hakanud novembri viimane päev. 24 tunni pärast on juba detsember, mis toob meid veel lähemale jõuludele, right. Aga lund polegi veel maas. On ainult kõle tuul.. selline tore sügis meil siis.
Tahes-tahtmata seostan seda endaga, kes näeb hetkel asju tumedamates toonides. Päikest ja sooja pole. Päike võibolla korraks on, aga siis tulevad pilved jälle ette. Ning see kõle tuul on samasugune, nagu minu sees. Mässab. Vaibub korraks maha ja siis keerutab jälle kõik sassi..
Huvitav, kui minu elus muutuks praegu kõik täiuslikuks, kas siis hakkaks ka taevast heledat-hõredat lund tulema? .. või siis ma näeksin seda sügist mis praegu on, kenamana :)

Iga uus päev loob võimalusi avastada maailma... 

Täna avastasin ma, et ma igatsen tohutult palju kahte inimest. Kahte inimest. Maailmas on 7miljardit inimest, kuid mina igatsen neist ainult kahte. Ma tahaks neid nii enda kõrvale. Aga ma tean oma sisimas, et nende inimestega ei saa enam asjad olema nii nagu vaja. Vähemalt mitte praegu.. või kui, siis ainult ühega.. nii pessimistlikult ma mõtlengi..
 Oeh.. ja kui sa kedagi niii-niii igatsed, siis te ei kujuta ette millist valu see võib tekitada. Mul vist tekitas isegi palaviku. Vähemalt klassiõde ehmatas küll mind katsudes ära, kuid ma ise tunnen ennast ainult kurvana..ja üksikuna. Muud tunnet polegi. Ja kui mul isegi oleks see kraadiklaas, mis selgitaks minu kuumuse ära, siis ma  arvan, et see ei muudaks midagi.

Me kõik jääme vanaks, tead seistes peegli ees...

Ennemgi, kui aru saame, oleme oma parimad võimalused maha maganud ja siis me saame ainult mälestustes vaadata pilte ja nutta taga neid hetki ja inimesi, keda enam pole ja mida enam ei kordu. Just nagu mina täna...

Teeb meie valikuid määramatuks aeg...

Aeg ja valikud käivad tõesti käsikäes. Kuigi vahest tundub, nagu nad oleksid suurimad vihavaenlased. Kaks päeva on jälle möödunud kooliseinte vahel. Ja peale koolis käimise ja eilse alfa pole mul muid kasulikke asju nendest päevadest külge jäänud. Tuim. Ma pole ikka suutnud leida seda õiget "klassiruumi", kuhu ma kuulun. Kõik on ikka veel liiga värske minu jaoks.

Nagu miljon tähte taevas, neid kõiki püüda me ei või... 

Aga kui ma ei saa neid, siis järelikult peaksin ma ju saama midagi paremat ?




Tumedad laused Getter Jaani laulust "Me kõik jääme vanaks"