Ohjah.. ma olen jälle koju jõudnud peale neid paari päevaseid tuuritamisi. Neljapäeval jätsin siis poolikuks jutu, kus pidin minema linna, et Valeriaga kokku saada. So, meenutan siis paari mälestust neljapäeva õhtust ka. Saime legendaarses kohas, Vabaduse väljakul, kokku. Ja üllatavalt suur oli jällenägemis rõõm. Vähemalt minu pool. Vanade inimeste nägemine ja vanade mälestust meenutamine annab teadmise, et ma ikkagist elan ja mu vanas elus oli nii palju head. Ja terve see paar tunnikest, mil me linna peal jalutasime, rääkisime megalt palju. Uutest asjadest ja ka vanadest asjadest. Ning nagu hunt kusagilt metsatukast jalutas meile Viru keskuses vana klassivend Kristjan vastu. See oli nii toup, kui olla sai, sest me olime temast ennem just rääkinud.. :D Valeria oli veidi šokis vist sellest :D Igatahes, käisime üleval Viru parklas, chekkasime tuledes kesklinna siis jalutasime Solli, saime sealt õhupalle, wiiiiiiii :D ja jalutasime Vabaka kandis ja veidi vanalinnas ka. Täiega tore oli ja aeg möödus mingi väga kiirelt. Vahest suht lampi naersime ka vanade lolluste üle. Aaah... nii palju lahedat sai ikka sinuga koolis korda saadetud.. nagu treppidest alla laskmine ja meie "pilvede embuses" ja palju-palju muud.. Like this kind of memories.
Hiljem sõitsin bussis koju.. õhtuses hallis mallis, kus rahvas on kõik vaikselt.. tusatsevad.. kannavaid musti mantleid.. ja siis oli seal bussis üks tüdruk, samuti musta mantli ja mustade pükstega, ta sulandus peaaegu sinna halli massi.. ainult, et tal oli käes suur roosa õhupall, mis muutis ta teistest erinevaks ja kirkamaks seal sombu sees. (yaya, guess who it was)
Neljapäeva öö venis veel kohutavalt pikale, sest ma jäin mingeid ulmelisi kodutöid tegema ja "Kalevalat" lugema.. aga kuna reedel on 2 essat tundi vaba, siis ma sain ikkagist toredalt puhata ja reedel ilusas karges sügishommikus kooli minna. Kool oli kuidagi tühi.. vähe rahvast. Meie klass oli ka nii poolik, kui olla annab. Tunde oli vähe.. ainult 3, wuhuu. Peale selle klaver ja siis juba koju asju pakkima. A, ei, sorry, ma ei saanudki kohe koju ju. Ma rääkisin veel pool tundi meie garderoobi tädikesega juttu. Ta rääkis mulle kooli telgitagustest ja enda elust ja siis lõpuks kallistas ka mind. Kiitis mind ning lubas direktorile edasi öelda, et Jänedalt tulevad toredad lapsed ;)
Ja peale seda sain koju pakkima mindud. Muidugi ma ei teadnud, mida kaasa võtta. Ja siis ma võtsingi magamiskoti, leboka, iPodi, kampsiku, piibli ja meigikoti. Ja see oli pmst kogu kraam :D Paar väikest lisavidinat oli veel koti põhjas.
Sõitsime Ridalasse. See asub... umm.. mingi umbes 90 km Haapsalu poole. Sõita oli lahe. Suure bussiga.. istusin vaikselt, kuulasin muusikat, jälgisin aknast linnatulesid ja autotulesid ning lõpuks jäin ma magama.
Kohale jõudes võtsime siis asjad lahti, sõime ning toimus meie õhtune koosolek. Tunnistusi oli seal, siis oli Veljo loeng. Ning hiljem oli pikk-pikk palve ja ülistus osa. See oli nagu nii megahea. Jumal oli täiega kohal. Käisin ka eestpalvel. Sain rahu ja julgust. Ja oli täiega lahe osadus.Vahepeal veidi nutsin ka, aga peale selle läksime lisannaga õue ümber maja jooksma..
Hiljem veel rääkisin oma teise grupijuhiga ja siis ta ütles, et ta on mind Alfas jälginud ja et ma olen talle täiega eeskujuks. Mul oli nagu et whaat.. kuidas saan mina olla kellelegi endast vanemale ja targemale inimesele eeskujuks. :D Kuid oma aususega ja siirusega pidin olema. Vottt see tuli mulle küll täieliku üllatusena.
...
Öösel, peale näkitsemist vaatasime filmi. "Soul surfer". Täiega hea film. Tõestisündinud loo põhjal, kus tüdruk kaotas surfates hai hammustusega käe. Aga kuna surfamine oli kogu tema elu, siis ta jätkas surfamist.. ühe käega. Ning see film räägibki tema elust. Btw, see tüdruk on ka kristlane. niiet.. täiega võimas film oli.
Lõppes mingi kahe ajal.. ma olin muidugi täiega väss juba.
Olime siis oma toakaaslastega toas. Jeeej, mul olid täiega lahedad toakaaslased. Paula, Lisanna, Roosi, Anette, veel üks Anette ja Mari. Koos sai nende paari tunni jooksul täiega räägitud ja tunnistatud ja nii. Ja siis Lisanna tahtis ka tunnistada oma loo, aga maitea.. mina jäin magama peale seda, kui ta oli katkendi oma päevikust ette lugend.. aah.. mul nii piinlik. Aga mul oli ka nii suur uni.. :)
Hommik oli mõnus.. kogu aeg, nagu reaalselt, kogu aeg kuulen, kuidas Paula laulab "Jeesus, sinu kaev ei tühjene... jne" laulu. Ja siis nad hakkasid Roosiga midagi jutustama ja peale seda, kui ma oma nime kuulsin, tõstsin ka oma peanupu ülesse ja hakkasin nende piparkooke sööma.. aah.. see oli nii feil :D Aga jepjep. lahe oli. Päevane teenistuse oli ka nii hea. Mul tuli palvetamise ajal üks pilt silmade ette. Ja ma nüüd proovin täiega elada selle järgi. :)
Ära sõita oli kuidagi kurb.. nii vähe sai seal oldud.. See oli nii kaunis koht. Väike palvemajakene keset põlde... Yay, põldude kõrval sai pilte ka tehtud täiega.
Ning buss jäi kinni keset muru. Siis kõik lükkasid bussi.. Ja suured mustad poriaugud olid maas.. Aga välja saime. ;)
Kodus oli kuidagi liiga vaikne olla.. vaatasin telekat, käisin poes ja tegin endale küpsiserulli. Ja kartuleid hapukapsa ja lihaga.. Perenaise geenid lõid jälle välja vist :)
jajajajajajja.. ma. igatsen täiega oma ema. Tahaks et ta oleks siin. Siin korteris ja teeks mulle kalli. Oh.. I love you, mom !!!
Ja nüüd siis sliipima ka. Btw, homme on üle pikapikapikapikapika aja see päev, kus ma ei pea mitte kuhugi minema: niiet ma võin kasvõi terve päev magada.. mwahaha :D
No comments:
Post a Comment