Tervis on kehva. Suht. Tunnen iga päevaga ennast aina nõrgemana. Pea käib pidevalt ringi. Ja mitte ei käi ainult ringi, vaid valutab ka. Tavaliselt see tuleb ja siis 10-30 minutiga läheb mööda, niiet valuvaigistitega pole olnud mõtet ennast liialt tuimestada. Seesmine toidupank mängib tsirkust ja on tunne nagu pidevalt tahaks oksendada.. (jaa, ma tean, olen nii iuu, aga just nii ma tunnengi end. Olen lihtsalt aus) Kurk ka ei taha vahest häält teha, aga õnneks/kahjuks ma kirjutangi rohkem kui suhtlen häälega. Siis ei pea koguaeg oma häält kulutama.
Aga tänasega algas siis teine veerand. Ja kui enamus õpilastel on uus valge leht ees, siis mul jooksevad hinded edasi. Kuigi minu esimene hinne pannakse välja juba reedel, matas siis sedapuhku. Nüüd paar päeva jooksmist ja parandamist, siis ehk tuleb sealt midagi ilusat ka.
Muidu algas veerand mitte kõige lahedamalt. Eeldasin vist liialt, et kõik on puhanud ja toredad, aga selle asemel võeti ette kohe esimese veerandi viimaste päevade mustad tööd ning hakati tõsiselt neid kritiseerima. Auhinna tuju langetamises annaks esta õpetajale. Tema suutis kohe väga tugevalt meile selgeks teha, et me oleme mõtlemispuudega ja kirjaoskamatud ning meil on vaja väääääga palju tööd teha, et kunagi lõpueksamitel läbi saada. Funfunfun. Ei tea nüüd, kas ta mõtles seda kõike tõsiselt või oli see mingit moodi šokiteraapia, et me pingutaksime rohkem ja et õpetajal oleks teinekord parem tuju meie kirjandeid lugedes.
 |
| Esimeses tunnis, füsas. Vektorid-Viktorid rulez |
Peale koolipäeva jalutasime Marleeniga Virru, ma ostsin jäätist ja sõitsin koju. Näksisin puuvilju ja siis keerasin magama ära. Ärkasin ja ehmatasin, et nii pime on. Vaatasin kella, et veenduda, et ma alfat pole maha maganud ja kell oli alles viis õhtul. Ning õues oli nii pime juba.. urhgh..
Ajasin une ja padjaka minema ning sõitsin Olli poole. Bussi oodates avastasin ma jubemõnusa laulu enda iPodist, mida oli läbi Balta jalutades täiesti põhjas niii hea kuulata. Siis ma veel veidi vehkisin kätega ja peaga ja kui ma olin nii mitu korda selle laulu läbi kuulanud, jõudsin Olevistesse ja digimuutusin normaalseks inimeseks tagasi.
Alfal oli püha vaimu teema. Hariv. Tekitas täiega suure soovi jälle püha vaimuga täituda.
Peale alfat läks mul veidi tuju alla. Kodus oli ka raske emaga rääkides ja siis ma valasin jälle paar pisarat, kuigi tegelikult olen ma oma asjadega ja eluga väga rahul.
Mul on praegu isegi palju pisiasju, mille üle õnnelik olla. Kasvõi näiteks see, et mul olid täna juuksed nii kenasti väikeste lokikestega ja puhevil. Või siis see, et mul on viimasel ajal olnud nii kenad unenäod. Nagu täna päeval, kui mu ühes unenäos olid segamini paisatud mitmed head asjad. Näiteks oli seal: Jäneda; vanad klassikaaslased; hamburgerid; Jäneda kooli õppalajuhataja Ü.Oru; autod; LG koridor; R.; pahanduste tegemine; kellegi eest põgenemine. Ning mu kena unenägu lõppeski sellega, kui me jooksime käest kinni mööda LG koridori ja Ü.Oru keelas meid ja tegi ka mingi megalaheda nalja, mille naeratus oli mul ka ärgates suul. Tegelt ma kardan, et te ei saanud nüüd küll eriti midagi aru, kuid vähemalt te mõistate, et ma tunnen ka oma unenägude üle head meelt.
Ning paljude väiksemategi pisiasjade üle. Näiteks selle üle, et ma pole enam kaua aega kellegi peale solvunud olnud. Ma võin lihtsalt veidi vait olla ja asja veidi seedida, kuid siis on ka jällegist kõik korras.
 |
| Mul oli õppimise ajaks vaja veidi innustust. Ning panin endale dp, mis muide täiega aitas mul matele keskenduda =) |
Yeah..that´s all..
No comments:
Post a Comment