ja nii ongi. 201 postitus...

Pool päeva on läbi. Hetkel käimas keemia tund.. Juba igav on. Hommik oli kena. Unenägu oli hea. Nägin laagrit ja inimesi ja palju tuttavaid ja neid keda ma igatsen ja üleüldse oli väga kena unenägu. Täis rõõmu ja igatsust. Kuid kahjuks oli vaja tõusta. Eelviimane koolipäev ju siiski. Ei tahaks eriti sisse ka magada. Õues on juba pime kui ma välja lähen. Aga mind see ei heiduta. MUlle pimedus meeldib. Jalutada on tore pimedas, aga mitte üksi. Kahekesti on küll tore ja huvitav ja põnev. uuh, tahaks täiega koos jalutada kellegiga sellises hämaras hommikus...
OKei, räägime nüüdreaalsusest edasi. Koolis ikka nagu alati. Tüütav rutiiin.
Informaatika, kus pidime gimpis pilti töötlema. Hah, ma ei osanud. LIhtsalt otsisin seal igast asju ja mõtlesin, et peaks vist kuidagi leidma aega, et pilditöötlust õppida. Huvitav värk, kui seda osata. Kirjandus oli selline rahulik. Ja kaks matat see-eest väga töökad. Tunni alguses paarkümmend minutit moraalilugemist jälle ja siis juba tunnikas ja uus teema.. kaks tundi möödusid kiirelt. Siis oli söögivahetund!! :D nomnomnom. Ploff ja mannavaht. Kõht oli päris pall pärast. Sõime täpselt 15 minutit. Ma ei saa aru, miks on meil söögivahtunnid nii lühikesed on. Võiks ju olla 20 minutit, aga ei. Ikka 15 minutit. Ma ei jõua ju seedimagi hakata seda fuudi, mida sisse ajan endale. Kohe tuleb tund peale. Õnneks oli see tund mis peale tunli kunsta. Kunst mulle meeldib. Eriti see, et me saime jälle otsida ajalehtedest sõnu ja pilte mis meiega seostuksid ja siis neid kleepida enda tööle. Ainuke asi, mis mind jäi häirima oli see, et mu liim sai otsa. Ole siis veel hea ja sõbralik ja jaga enda liimi teistele. Juba ainuüksi ühe veerandiga sai pudel või see pulk tühjaks. OO, muide. See on ju 201 post.
Hetkel siis keemia ja naudin veel neid viimaseid momente siin soojas klassis ja pehmal arvutitoolil, sest vahetunnis ootab külm koridor ja puupingid. Aijah. Igatahes. :D õhtul, kui aega, saate päeva teise poole.

Luv Ya !