Õpi oma mõtetele vastu vaidlema

Täna(eile) oli mul nimepäev. Pole mingi eriline sündmus, aga ikkagist on nii lahe kui helistatakse ja kirjutatakse, et head nimepäeva. See teeb rõõmsamaks ja tuletab meelde, et ma peaksin Jumalale ka sellise väikse asja, nagu nime, eest tänulik olema. Mõtleks, kui hull oleks, kui kõiki inimesi kutsutakse sama moodi või meil polekski nimesid.. creepy. 

Ja selle 5nda kuupäevaga seoses avastasin ma, et juba 5 kuu pärast saan ma 17. Jah.. nii vanaks ma saangi. Ja millegi pärast ma ootan seda. Ma isegi ei tea miks, sest mulle pole eriti vanus oluline ja mul pole ka kiiret, et saada alkot kätte. So.. mulle lihtsalt meeldib nr 17 ja loodan, et see iga, kui ma 17 olen, on minu jaoks eriline =) Mul on palju unistusi ja mõtteid, mida loodaks siis täide minevat..

Ning seoses sellega, esmaspäeval, kui ma sõitsin alfast koju bussiga, seisin ma seal keset bussi ning vaatasin aknast välja. Pimedus. Mööduvad tänavalambid. Pimedus. Ning minu peegelpilt. Pilk jäi sellele peatuma. Vaatasin sealt ennast. Ning vaatasin lähedal olevaid noori tüdrukuid. Ja ma avastasin, kui suureks ma olen kasvanud. Mu nägu on tõsisem, naiselikum. Ja ma ise olen ka suurem. Ning üldse, kõik see pilt, mida ma sealt akna pealt puurisin, ütles mulle, et ma olen suureks kasvanud. Ma olen iseseisev. Ning minu lapsepõlv on seljataga. Vähemalt nii ma tundsin enda südames tol hetkel. Vot kui palju võivad bussi aknad ja uksed rääkida minu kohta.

Täna õhtul käisin siis kodukas. Kus oli megalahe. Ainult, et vahepeal tulid mingid külmavärinad ja paha tunne ja siis mu sees midagi kripeldas... Jutule ei suutnud ka üldse vahele saada ja siis keset palvet haaras mind täiega must auk Ja siis ma tundsin ennast nii broken. Aga ma palvetasin ja see tunne kadus ära, kuid midagi ikkagist on. Ja ma üldse ei tea, mis asi see on, mis mu hinge nii vaevab. On see seotud reedega? laupäevaga? või temaga?  aah... nii feil tunne on. Kuidagi kohati kadunud või katkendlik. Nagu levi kaoks ära vahepeal.. Ja siis on kõik jälle okei ja awesome.. ja siish.. ohjah.. overthinking, overthinking.. Vahepeal läheb kaabel kokku. 

Igahtahes, on palju asju mis ärritavad mind. Aga ma proovin neist üle olla ja peaksin hoopis otsima elektriku, kes suudaks mu katkendliku levi korda teha =) 

Nüüd ma magama. Tuduländ on ikka armas, kuigi magamine on sama katkendlik, kui minu vahelduvad tujud..  

 

tegime mingeid pildösid kodukas