Pool vaheaega olin kodus olnud ja lihtsalt kogunud rasva ja mõtteid. Kuid reede erines õnneks nendest teistest vaheaja päevadest.
Ma tahaks täiega alustada reede hommikust, aga ma alustan neljapäeva õhtust, kui ma läksin magama mingi kella 12 aeg, aga see voodis keerlemine kestis veel poole 3-ni. Niisiiis kell pool kolm jäin alles magama. Kahjuks mu uni ei olnud eriti pikk, sest juba täpselt 3 tunni pärast ehk kell 5.30 tirises telefon ja ma ajasin end ülesse.. Yeah, ma polnud üldsegi väsinud. Olin pigem rõõmus ja energiline, sest ees ootas ju linnaminek. Wii.
Tund hiljem olimegi juba emmega tallinna poole teel.
Õues oli küll täielik kottpime ja siis veel udu ja külastas meid ka vihmapilv, mis lasi oma vett meie peale. Õigemini, auto peale.
Kui õues koitis juba valgusekiir, olime jõudnud ummikutesse. Ofkkoors.. tipptund ju.
Siis väike ringsõit mõnest kohast teise ja siis veel puntist A punkti B sõitmine ja lõpuks sõitsime ka tädi maja juurde.
Tädi oli meie jaoks valmistanud kohupiimakoogi ja tegi meile võileivakesi ja teed. Mmm... nii hea oli, sest ma polnud hommikul söönud ja kõht sais siis mõnusasti täis. Vend tuli ka pärast poole.
Ema ja tädi rääkisid siis oma õdede jutte ja mina mängisin või nh olin nende lastega. Ehk siis vaatasin telekast multikaid. Üks tüdruk on 5 aastane, kes istus rahulikult, kuid teine on selline pooleteise aastane, kes on nii armas ja nii kena ja lihtsalt nii kadestusväärne laps. Ta on nii rahulik ja lihtsalt istud ja teeb oma asju. Jookseb ringi ja istub potil ja siis mängib nende mõmmidega ja jookseb jälle ringi. Ja siis tal on veel sellised kenad valged udusuled peas..
Tegelt mullle meeldib täiega tädi juures, sest me saame hästi läbi ja eriti mulle meeldib nende korter. See on nii suur ja nii mõnus. Ja neil on köögis üks suuuuur aken, mille juures ma seisan pidevalt kui ma tema juures olen. See vaade, mis sealt aknast avaneb, see on lihtsalt nii kena. Ees, ehk siis maja all ja natukene kaugemalegi ulatuvad eramajade katused ja puud. Ja eemal, nii kaugele, kui silm ulatub, paistab vanalinn. Natukene ka kesklinnast. Igatahes need kirikutornid ja siis veel paksu margareta need tornikesed või mis seal on :D ja siis need kõrgemad tipud ja kõik. Nii kena. Eriti õhtul, kui on pime.. Siis on see lihtsalt niii kena. Siis näed ainult tulesid ja valgustatud kirikutorne ja nii.. Mm.. mulle meeldivad sellised vaated ja sellepärast ma veedangi oma tädi köögis, akna ääres nii palju aega aknast välja vaadates..
Tegelt ma arvan, et ma võiksin nüüd oma jutuga edasi liikuda. Jäin jälle unistama.
Edasi siis pmst oli veel natuke sõitu ja siis vend läks oma teed ja meie emaga läksime Ülemistesse. Paar tundi shopppingut oli mõnus. Mõlemad saime endale igast staffi ja olime õnnelikud. Ema sai selle mida ta oli otsinud ja mina.. mina küll ei saanud seda mida ma otsisin (sinist lukuga pusa, millel oleks veel pilt ka peal) aga ma sain muud, mille üle olen ka röömus.
Siinkohal ka siis mõned pildid asjadest, mis ma sain või nii ;D
Mahla ja küpsised sain tegelikult vennalt, kui ta õhtul veel meie juurest kodust läbi käis :)
Pirnid olid siis osaliselt minu omad, kuigi jah.. kui mina õhtul Tapalt tagasi jõudsin olid nad ära söönud ja mulle ainult 2 pirni jätnud.. Vähemalt hea seegi. Sain need hommikul koos küpsistega ära süüa...
Liim. Liimi oli mul väga vaja, sest esimese veerandi jooskul olin ma väga sõbralik ja jagasin kõikidele oma klassi omadele liimi, kes seda vajasid. Ja veerandi eelviimasel päeval, kui meil oli kunstas liimida vaja, sain ma oma liimi tagasi tühjana.. Nojah.. juhtub ikka. Normaalselt liimi ma poest ei leidnud, aga eks ajab ka sellega läbi. Nkn saab varsti ju jälle tühjaks ma arvan.
Kõrvarõngad :D wii, ma tean et mul on neid mingi .. umbes 27 paari, aga ma ikka tahan neid juurde. Ja ma olen alati õnnelik, kui keegi kingib mulle mõne kõrvarõngapaari.
Saapad, õigemini peaksid nad olema sügissaapad. Ma lihtsalt ei suutnud vastu panna nende ostmisele. Muidugi on mul juba sügissaapad olemas, mustad, aga ega valgete võib ju ka vahest kanda. :D Või siis jäävad lihtsalt ootama, kuni praegused katki lähevad, mida ma muidugi ei taha et juhtuks.
Ja papud kevadeks. Nii ägedad. Mulle meeldivad need, kuigi tavapäraselt mulle tennad ei meeldi, aga nendega käimist juba ootan. Neile sobivad ka vägahästi roosad paelad, mida mul on kokku 4 ehk siis 2 kahest paari :D ja õnneks sobivad need siia :D Kusjuures avastasin hiljem et sama firma omad mis eelmisedki olid. Ja see on hea, sest mulle meeldivad Gola firma papud.
Ja minu lemmikost. Ehk PARIM asi, mille ma endale eile soetasin oli raamat "Enesetapjad". Kes mind teavad, teavad ka seda, et see on üks minu lemmikutest. Ja nüüd on see mul koguaeg käepärast võtta. Nii super, et mu sisetunne ütles mulle enne äraminekut, et käime korra Apollost läbi. Ma nägin seda, selle hinda ja krabasin selle automaatselt enda käte vahele. Aah.. nii hea.
Lõpuks, kui olime Ülemistes ringi teinud ära ja huvipakkuvad poed läbi vaadanud, vedasime ennast kottidega auto juurde ja hakkasime põrra-põrra kodu poole sõitma. Umbes kella kolme ajal olime kodus. Ja ülllatus-üllatus. Kui olime mingisugune 10 mintsa kodus olnud, tuli ka vend.
Mm.. Nice. Just hommikul ju nägin teda. Ta oli mingi oma seoses äriasjadega Rakveres käinud ja siis tuli meile koju ka külla. Ja õnneks tõi ta suure kotitäie ka pirtukaid :D nomnomnom Tapa Kondiitriäri pirukad on ikka üle kõige. Nagu da best, mis ma saanud olen. Nii head olid. Sõin siis osad ära piimaga ja eriti mul aega polnudki, sest seadsin sammud juba bussika poole. Eile toimus siis noorteka special, kus oli meil külas Allan Kroll koos Peter Crouchiga inglismaalt. Ma pole küll nimes kindel aga, noorteka kommuunis orksis oli nii kirjas :)
Oli siis tore, ja huvitav ja kõike muud. Kahju on mul ainult sellest, mis sai siis kui jutlus oli läbi ja söök ka ja kui külalised olid lahkunud. Siis hakkas meil selline meelelahutuse ehk mängude osa, mis kahjuks ei lõppenud päris kenalt. Juhtus, mis juhtus, aga seda ei tohiks juhtuda. Vähemalt mitte noortekatel. Aga ma saan aru, kui meil on sellised inimesed koos ja kui osad tahavad ennast targana näidata või lihtsalt oma tahtmist peale suruda ja keegi ei taha veel alla ka anda, siis võibki juhtuda, et lõpuks on kõik kontrolli alt väljas ja inimesed on solvunud ja ma ei tea mis iganes veel. Minu arvamus sellest on see, et asi on inimesetes. Et me igaüks peaks tõesti mõtlema enda iseloomu peale ja selle peale mida me ütleme. Sest tagajärjed võivad tõesti olla ... ootamatud.
Igatahes, igaüks siis läks koju ära ja mina sain ka ilusti koju.
Tsekkasin siis telkut, võtsin paar küpsist, ja hüppasin tunnikeseks netti. Facebookis on alati midagi uut, kuid msnis polnud. Inimesed on ikka sama passiivsed ja mõni vist ei tahagi enam minuga suhelda.
Aga see selleks. Läksin siis magama ära, sest ikkagist oli ju pikkk päev seljataga ja eelmisest ööst olin ma saanud ainult kolm pikka tundi magada.
Õnnneks oli see öö mõnus ja polnud kaua aega nii hästi magada saanud. Mingisugune või mingisugused unenäod olid ka, aga neist ei mäleta hetkeks midagi.. Lõpuks tegin silmad lahti.
Vaatasin, kõik oli valge. Kuulatasin, kõik oli vaikne. Liigutasin end natukene ja keerasin end nii, et nägin kella. Ja mida ma nägin. Juba lõuna. Võinh, mis lõuna. Pool kaks juba. Otsustasin, et ma nüüd tõusen ülesse. Muidu õhtul pole enam vajadust magama minna. :D niisiis olin ma õnnelik, et olin suht jutti maganud mingi .. 13 tundi. Ma olin tõesti välja puhanud.
Hakkasin siis oma õnnetuid küpsiseid sööma, sest nad nägid nii kurvad välja. Sellised pruunid.. ja üldsegi mitte rõõmsad. Mina aga otsustasin neid rõõmustada ja nad nahka panna. Kõrvalt piilus aga kade ploomimahlapakk, kes tehtis et ka teda tühjendataks. No mis ma teha sain. Võtsin kätte ja jõin siis teda ka. :D Ta oli nii hea ja nii kena punakas-lillakas. Kahjuks tibakene soe, (kusjuures ma ei teagi, miks ma selle laua peale jätsin, lol) aga ikka kõlblik.
Sain siis küpsiseid rõõmustada ja nad reisile viia koos ploomimahlaga. Ma loodan, et neil on seal tore. Edu teile !
Ise liikusin siis toast välja, ja tagasi tulles hakkasin oma blogi piltidega tegelema ja pirnikesed sõin ka ära, et keegi minu eest neid ära ei sööks :D
___________________________________________________________________
Olge kallid, Nägemist ! Ja big tänks, kes viitsisid läbi lugeda =)
Koos käisime uut Kristiinet avastamas ja otsisime ka Hellule sisekaid. Lõpuks saime need. Need õiged, mille üle Hellul oli hea meel. Kui olime uue Krissu läbi kolanud ja Prismas ka läbi käidud, siis seadsime suuna kesklinna...
...Kesklinnas võtsime mõlemad endale hessist jäätisekokteili.. See pole kindlasti üllatav. Ma ei kujuta ette, kui mitu korda olen ma oma blogis maininud sõna jäätisekokteil.. hehe. :D jäätisekokteilid on NOMNOM ja ruulivad. Igatahes, võtsime oma koksid ja hakkasime teadmata suunas liikuma. liikusime ja liikusime ja jõudsime...
... Jõudsime kuhugi kohta. Ma täpselt selle nime ei tea, aga seee oli see park, mis asub KalevSpa kõrval. Seal me istusime, rääkisime ja imesime oma jäätisekokteile. Kui topsid olid tühjaks luristatud, siis tuli Helinal mingi fotohoog peale. Ta haaras kaamera ja hakkas sellega pildistama. Nii ümbrust,kui ka mind. Aga talle ei piisanud oma fotokast. Ta haaras ka minu telefoni ja hakkas nendega pilte tegema. Tänu temale ongi siin pilte ka ja fotoalbumis ka mõned :D ...
