Roheline näksimine ja emadepäev

Tahtsin magama minna. Tahtsin kirjutada ka. Lõpuks leidsin konsensuse ja otsustasin natuke kirjutada ja siis magama minna.

LAuPÄeV
Hommikul oli tõsiselt jube olla. Mõtlesin, kas ma üldse suudan end kodust välja vedada. Aga suutsin ja jõudsin õnnelikult õhtuks Tapale. Noortekal oli tore ja juba enne seda ka. Istusime kõik seal koos Kivisildade laua taga ja tegime kaneelirulle ja juusturulle. Oli mõnus ja tore. Ühtehoidmine, sõbralikkus, muhedus.
Noorte ajal regasime PP-le ära, niiet ma olen ka nüüd officially regatud :)

Koju jõudes iitisin terve kobaratäie murulauku ära. Lihtsalt niisama viineritega :D Lapsepõlv tuli jällegist meelde.

PühApäEV
Minu äratuskell istus õues kase otsas ja tegi" kukuuu-kukuuu-kukuuu". Väga kaua järjest. Ja nii kõvasti, et see tungis mu unenäost läbi ja ei lasknud mul enam edasi tududa. Ema ütles, et juba aastaid pole ühtegi kägu seal kase otsas maja juures olnud, aga mul vedas et just sel hommikul kodus olin. Special.
M, emadepäev oli ju. Ma va tont unustasin täielikult ära ja see tuli mingi väga kaua hiljem mulle meelde, kui hakkasime empsiga Tapa poole sõitma. Kirikus oli ka emadepäeva teenistus koos ilusate lauludega ja pidulikult riides olnud inimestega. Tore, mõnus, armas, hubane, kipa.. mida veel öelda.. mõnus aeg koos kristlastega.


Ja nüüd kui kokkuvõte teha, siis nädalavahetus oli emotsionaalselt tore. Südames oli ennekõike ikka rõõmus meel, et sain jälle kodus pere juures ja Tapal ustavate sõbukate juures olla. Tõsi, nädalavahetus tõi ka endaga valu ja muretsemist kaasa, sest suuremaks saades hakkavad välja lööma pärilikud haigused. Töid on jälle see nädal kuhjaga. Raamat lugeda, plakat ja powerpoint teha ning veel tasemetöö, test ja referaat. Spordipäev mahub ka sinna vahele.
Loodan, et olete endiselt palves minuga ning nädala lõpus saan öelda, et jõudsin kõik õigeaegselt valmis.

Seniks, lähen puhkan mõned vajalikud tunnid

Ingrid.