See oli üks näide. Teine näide olen mina, kes ma ka tihtipeale mõtlen, et lõpetasin oma lapsepõlve liiga vara ära. Samas, mul polnud valikut. Teistel pole ka valikut. Me kõik kasvame suureks.. peame ära kolima. Ning ootama aega, millal saame perekonna ja lapsed, et alustada n.ö uut lapsepõlve (või siis vanaduspõlve..)
Nädalavahetusel maal mõtlesin, et läheks õue. Järgmine mõte oli, et mida ma õues teen.... jälle meenutas end lapsepõlv, kui viskasin mõne suure jope selga ja läksin koera juurde istuma või siis porilompidesse mudamuffineid valmistama... siis polnud probleemi, et mida õues teha. Võisid rahulikult mingi kaikaga mööda õue või traktorite vahet jalutada ja keegi ei pannud pahaks. Alati leidus ka tegevust kusagil nurgataga. Ja seda ka iga ilmaga.
Ja ma olen kindel, et neid on veel. Veel neid, kes tahaksid nutma hakata kui sõrm jääb sahtli vahele (nagu mina tänaˇˇ) või kes lihtsalt unistavad veel kordki saada üheks päevaks väikeseks põngerjaks emme sülle.
Lapsepõlv on vist kõige kallim aeg meie eluperioodis. Ei pubekaaeg ega suure inimese elu pole pooltki nii vaba ja muretu kui laste oma. Ning nii tahaks öelda, et nautige seda !!! aga te ei mõista ju seda, sest te tahate suureks saada....
I.
No comments:
Post a Comment