JoJou. Kool on selleks nädalaks over ja nagu nädala alguses lubasin, siis annan teada kuidas mul töödega läks.
Esmaspäevast kolmapäevani istusin ma iga päev koolist koju tulles arvuti taha ja olin seal kuni pimedate öötundideni, sest referaat oli vaja valmis saada. Samuti ka muud tööd, millega ma igal vabal hetkel tegelesin. Öösiti toimus raamatulugemine. KOkkuvõtteks olin ise väsinud, aga tööd sain edukalt tehtud.
Tasemetöö oli ajaloos. Sain sellega hästi hakkama.
Spordipäev oli teisipäeval. Päike küttis täiega ja püksid kukkusid joostes ja hüpates alla. Siis oligi nii, et 100m jooksmisel hoidsin kätega pükse üleval.. feil :D
Kohvi on ka möödunud nädalal toeks olnud ja kui väsimus peale tuli, siis etgin ühe tassi musta kohvi ning energia laksas jälle pähe.
Mõned külalised olid ka mõnel päeval paariks tunniks end minu juurde mahutanud. Kodukas jäi kahjuks ära, sest kõigil oli niikuinii midagi teha ja minu juures oleks olnud veidi raske korraldada, sest siin oli tõeline õppimise-aura.
Neljapäeval lõppes piinlemine ära. Siis väike külastus sugulaste pool ja mõnus jutu ajamine oli tädiga. Lahe, et ta mul ikka siin olemas on. Chill
Reede oli õnneks kardinaalselt teistsugune päev. Hommikul poole kümneni magamine, siis kooliminek. Lebo oli, jällegist. Sven Mikser oli sotsis kohal, poliitikast rääkimas.
Peale kooli trippisin klassiõdedega koju. Palju tuttavaid nägusid nägin ka igal pool linna vahel. Kodus.. mõtlesin, et keegi võiks külla tulla. Ning siiis vopsti, Eva-Lota ja Berta tulid minu poole oma suurt aega kulutama. Nad võtsid jäätist ka mulle, et mind rõõmustada. Nii armas lihtsalt.
Kurtsin neile, et mul on alates eelmisest kolmapäevast kamm kadunud. Rääkisin seda neile ja samal ajal keerasin diivani tagurpidi ja siis Berta küsis, et kas see kamm. Jepss, seesamune kamm, mille kadumisest ma neile rääkisin, oli üle nädala olnud diivani vahel, padja all -.-
Igatahes, siis koos liikusime Telliskivi loomelinnaku poole. Seal oli Laddhilli kontsert. Awywah, kui lahe see oli. Ma polnud jällegist ammu käinud live-kontserdil ja siis see oli täna sellele raskele nädalale nii hea punkt. Mõnus. Rokk, bass, trummid ja hea sõna USA tüüpide poolt. Ma olen niii-niii õnnelik, et ma valisin mineku kontserdile, mitte mujale. Rahvast oli ka täiega normaalselt ja tüüpidega, keda polnud kaua näinud, sai ka vestelda ja huuugida. So, täiega lahe reede õhtupoolik muusikaga.
Jajah, olen vist pikale jäänud oma jutustamisega. Tõmban kerra ja veidi rahulikumas tempos võtan nädalavahetust.
Tänud jällegist kõigile, kes vahepeal minu peale mõtled ja mulle mõttes edu soovivad, või palvetavad. Jumal on palju aidanud mind ja andnud jõudu töödega valmis saada.
Kaks nädalat ainult veel ja siis juba ongi vaheaeg peaaegu, et käes. PP-d ootan ka iga päevaga aina enam...
Bye-bye
I.
No comments:
Post a Comment