Ma isegi ei mäleta millal see nüüd täpselt viimati oli, kui ma siia midagi asjalikku kirjutasin kuid sellegipoolest oleks mul rääkida midagi viimase kahe päeva kohta. Võinoh, kui tänast ka arvestada, siis ikka kolme päeva kohta.
Kolmapäeval oli jälle nõme hommik, nagu iga kolmapäev. Viimase kirjandi kirjutamine. Oeh... see läks vist nõmedalt pekki.. iseendast on ikka tohutult raske mingit arutlevat kirjandit kirjutada.
Koolist ja klaveriproovist jooksin kohe käbelt koju. Hakkasin küll kiiresti-kiiresti toimetama ja salatit valmistama, aga lõpuks jäin veidi ikka hiljaks. Sest seekord algas meil tunnikene varem. Vahepeal saabus ka Anete ja teised blingikad.
Kodukas oli tore, nagu alati. Seekord oli siis vallalisuse teema, mis eelmine kord ära jäi. Mõtteid tekkis palju.. isegi liiga palju. Eva-Liisaga oli tore. Veiderdasim mu diivanil ja lebosklesime.
Mingi aeg lasid Anete ja Kaisa pakaa ja jäime neljakesti edasi chillima. Istusime lihtsalt mu diivanitel ja arutasime suhteid ja suhetest ja poistest jne.. stuffi. Kuni kella 21-ni. Mina leidsin vahepeal oma juukselaki pudeli ning tegin Eva-Liisale kolm.. või neli erinevat soengut ja kallasin ta juuksed nii lakiga üle, et need olidki nagu ainult... lakk.. Olgu, see selleks. Saite vist aru juba, et väga tore kolmapäeva õhtu oli.
Veel toredamaks läks asi siis kui ma umbes poole kümne paiku pidin hakkama mata tasemetööks õppima.
Siis saabus neljapäev. Selle nädala kõige-kõige kardetum päev. Kohe hommikul mata tasemetöö.. ohjah.. ma olin juba unustanud, kui tähtsad on tasemetööd ja üldse arvestuslikud hinded. Siis oli veel jubedaid tunde ja peale seda läksime kähku koolist Marleeniga läbi kuuma kevade minema. Tõesti jube palavus oli.
Kodus sain vähe olla. Liikusin käbelt jälle edasi. Koolis oli arenguvestlus. Uh, sain kah selle üle elatud. Loodan, et enam ei pea minema. Mulle tõsiselt ei meeldi need. Isegi siis, kui mul on kõik korras.
Ja pam-param-pam. Kooli emadepäeva kontsert. Istusin terve aja lava ääres pingil ja kusagil keskel, peale ühte soololaulu jalutasin oma värisevate jalgadega lava ette, tegin mingi naljaka kniksu ja jooksin klaveri juurde. Siis on mul pooleteise minuti pikkune mälulünk ja jälle tegin veidra kniksu lava ees.
So.. kes aru ei saanud, siis esinesin klaveril. Õnneks mitte üksinda. Pean ennast kiitma, sest sain paremini hakkama kui lootsin ja kõige jubedamad kohad olid ka peas. Ainult vahepeal käe värina tõttu paar klahvi läksid mööda... ups..
Friday oli neljapäevasesele vastupidiselt selline lebo. Vihma sadas hommikul. Kooli jõudsin nagu vihmametsast välja tulnud immigrant. Päev möödus kenasti, välja arvatud paar minestushetke, mis tekkisid päeva jooksul. No, pildi kaldu vajumine ja sätendavad täpikesed silmade ees tantsimas. Aga ma olen harjunud juba- see on tingitud sellest muutlikust õhurõhust. Et üks päev on soe, teine vihmane ja lämbe. See hullult mõjub mulle. Tujule ka. Väsimus tuleb peale jne..
vahepeal kodus puhkust, siis vennaga väike, kuid väga tähtis miiting ning seejärel liikusin jälle hilinemisega Olevistesse.
Õhtul chillisime veel rongile minejatega Baltas ning nii see päev mööduski.
Nüüd on jälle kõva tuupimine ajalooks ja musa refeka kirjutamine. Puhata tahaks ka.. ?
Mis veel... mnjaa... tabletid hakkavad otsa saama, ehk siis ma ei pea ka enam kugistama neid rohelisi ja kollaseid ja valgeid mugulaid.
Ilm on ilus. Väljas on tohutult kena. Nii roheline ja nii värske. Selline hästi ärkav ja tärkav. Sellepärast on ka kevad mu lemmik-aastaaeg.
Jepjep.. koolis on veel jäänud käia 3 nädalat.
Siis on finito. Nagu selle postitusegagi ;)
Kodukas oli tore, nagu alati. Seekord oli siis vallalisuse teema, mis eelmine kord ära jäi. Mõtteid tekkis palju.. isegi liiga palju. Eva-Liisaga oli tore. Veiderdasim mu diivanil ja lebosklesime.
Mingi aeg lasid Anete ja Kaisa pakaa ja jäime neljakesti edasi chillima. Istusime lihtsalt mu diivanitel ja arutasime suhteid ja suhetest ja poistest jne.. stuffi. Kuni kella 21-ni. Mina leidsin vahepeal oma juukselaki pudeli ning tegin Eva-Liisale kolm.. või neli erinevat soengut ja kallasin ta juuksed nii lakiga üle, et need olidki nagu ainult... lakk.. Olgu, see selleks. Saite vist aru juba, et väga tore kolmapäeva õhtu oli.
Veel toredamaks läks asi siis kui ma umbes poole kümne paiku pidin hakkama mata tasemetööks õppima.
Siis saabus neljapäev. Selle nädala kõige-kõige kardetum päev. Kohe hommikul mata tasemetöö.. ohjah.. ma olin juba unustanud, kui tähtsad on tasemetööd ja üldse arvestuslikud hinded. Siis oli veel jubedaid tunde ja peale seda läksime kähku koolist Marleeniga läbi kuuma kevade minema. Tõesti jube palavus oli.
Kodus sain vähe olla. Liikusin käbelt jälle edasi. Koolis oli arenguvestlus. Uh, sain kah selle üle elatud. Loodan, et enam ei pea minema. Mulle tõsiselt ei meeldi need. Isegi siis, kui mul on kõik korras.
Ja pam-param-pam. Kooli emadepäeva kontsert. Istusin terve aja lava ääres pingil ja kusagil keskel, peale ühte soololaulu jalutasin oma värisevate jalgadega lava ette, tegin mingi naljaka kniksu ja jooksin klaveri juurde. Siis on mul pooleteise minuti pikkune mälulünk ja jälle tegin veidra kniksu lava ees.
So.. kes aru ei saanud, siis esinesin klaveril. Õnneks mitte üksinda. Pean ennast kiitma, sest sain paremini hakkama kui lootsin ja kõige jubedamad kohad olid ka peas. Ainult vahepeal käe värina tõttu paar klahvi läksid mööda... ups..
 |
| lalalaa.. |
Friday oli neljapäevasesele vastupidiselt selline lebo. Vihma sadas hommikul. Kooli jõudsin nagu vihmametsast välja tulnud immigrant. Päev möödus kenasti, välja arvatud paar minestushetke, mis tekkisid päeva jooksul. No, pildi kaldu vajumine ja sätendavad täpikesed silmade ees tantsimas. Aga ma olen harjunud juba- see on tingitud sellest muutlikust õhurõhust. Et üks päev on soe, teine vihmane ja lämbe. See hullult mõjub mulle. Tujule ka. Väsimus tuleb peale jne..
vahepeal kodus puhkust, siis vennaga väike, kuid väga tähtis miiting ning seejärel liikusin jälle hilinemisega Olevistesse.
Õhtul chillisime veel rongile minejatega Baltas ning nii see päev mööduski.
Nüüd on jälle kõva tuupimine ajalooks ja musa refeka kirjutamine. Puhata tahaks ka.. ?
Mis veel... mnjaa... tabletid hakkavad otsa saama, ehk siis ma ei pea ka enam kugistama neid rohelisi ja kollaseid ja valgeid mugulaid.
Ilm on ilus. Väljas on tohutult kena. Nii roheline ja nii värske. Selline hästi ärkav ja tärkav. Sellepärast on ka kevad mu lemmik-aastaaeg.
Jepjep.. koolis on veel jäänud käia 3 nädalat.
Siis on finito. Nagu selle postitusegagi ;)
No comments:
Post a Comment