Kuulan vaikselt siin oma muusikat ja põen eelseisva nädala pärast. Kõik, kes palvetada oskavad või kes palvetavad, võiksid mind ka paari lausega meeles pidada, sest tundub, et nüüd järgmised nädalad on küll hullem pea segaseks jooksmise ja tuupimise aeg. Tänud ette!
Nädalavahetusel olin maal. Hea ja mõnus oli. Seal on mõtted alati mujal. Pere oli koos ja tõesti hea oli olla. Vennaga sai ka mingi aeg niimoodi naerdud, et ta ei saanud isegi teleoniga rääkida, sest me mõlemad lihtsalt kõõksusime naerda. Issi naljad on ka ülekõige. Tõesti, kus ta võtab neid nalju????
Veidi pildimaterjali vahepeal:
 |
Tegelikult tunnen ma end nagu kapsas. Selline... lahtine.. segane.. Üldse pole inimese tunnet.
Ma ei oska seda kirjeldada...
Ma vist lihtsalt tahan, et juhtuks midagi, mis rikuks selle pealtnäha liiga idüllilise ja rahuliku rutiini mu elust.
Midagi on vist kadunud? Kas keegi märkas, et ma oleksin midagi kaotanud???
Keegi võiks aidata mul kodutöid teha. Keegi võiks aidata mul õppida. Keegi võiks aidata mul keskenduda. Keegi võiks aidata mul mõelda, et need 4 nädalat lähevad kiirelt. Keegi võiks aidata mul lüüa kõigele käega.
Kas keegi on üldse olemas ???
No comments:
Post a Comment