Hallid silmad

On kena laupäeva lõuna. Sa sõidad bussiga kesklinna. Oled rahus ja omas elemendis. Äkitselt märkad, et sinu kõrvale on ilmunud üks poiss. Ta on pikk, jalatalla all on tal valge-musta mustrilised tennised. Jalas hallid ruudulised kitsad teksad. Särk on lumivalge ning selle esiküljel ilutseb must rägastik, kust ei puudu ka sünge pealuu. See, mis jääb kaelast ülespoole, vajab juba pikemat kirjeldust. Juuksed on ühelt poolt heledad, ning teisalt poolt mustad. Ehk sümboliseerib see tema head ja halba poolt. Juuste peal on veel peenike hele peapael. Nii peenike, et raske on seda märgata. Tema siledate juuste alt paistavad kõrvad. Ühes kõrvas on ainult tühi auk, kuid teises on valge rõngaga ümbritsetud tunnel ning selle kõrval oga. Kaunis kõrv sinu arvates. Uurid teda veel oma pilguga ning jõuad ta silmadeni. Silmad, mis on hallid. Hallid nagu edelaraudtee põrandad.
Vahepeal keerad oma pilgu mujale, et mitte jätta halba muljet. Kuid siis uurid teda vaikselt edasi. Õues lädistab vihma. Vett pritsib loikudest läbi sõites. Vahepeal vaatad jälle neid halle silmi ning mõtled siis omi mõtteid. Kui pooleteise minuti pärast jälle pöörad oma pea vasakule, siis näed tema halle silmi sind vaatamas. Pilgud kohtuvad. Mõtteid pole. Keerad kähku pea ära. Ning siis julged ainult ta tenniste ninasid vaadata. Kuid kiusatus on suur ning jälle pöörad oma näo tema poole. Nüüd vaatab ta juba aknast välja ning on sügaval mõtetes. Huvitav, millest ta küll mõtleb. Oleksid andnud talle kõik oma veepudelist, et teada saada mida ta mõtleb. Kuid seda sa kahjuks teada ei saanud. Ta lihtsalt vaikis ning korra jälle piilus sind. Hakkad teda vastu vaatama, kuid siis teeb buss järsu pidurduse. Koperdad veidi ning viskad oma pilgu piinlikustundega alla. Järgmine peatus on sinu peatus. Buss seisatab. Sa vaatad tema poole, kuid tema ei liiguta ennast. Väljud aeglaselt bussist. Läbi akna vaatad veel tema poole. Ka tema jälgib sind. Buss hakkab liikuma. Mõtled, et oleksid ikka pidanud bussi jääma ja sõitma lõpp- peatuseni. Ületad tee, kuid siis muudad oma marsuuti ning jalutad kiirkõnnil bussile järgi. Aga buss jääb kogu aeg kaugemale, kuni keerab tänavast ära. Tõstad tempot, kuid samale tänavale keerates pole enam näha bussi, ega valge särgiga poissi. Seisatad veel 10 sekundit, oodates, et äkki näed teda veel. Kuid teda pole. Pöörad ümber ning lahkud kurvalt. Neid halle silmi ei näe sa enam.