tehtud.

Täna helistas Annu ja teatas suure uudise, et tema regas end Olli laagrisse ära ja maksis ka raha ära.

Hakkasin ka siis lõpuks selle peale mõtlema. Olin kogu aeg olnud kahevahel, et kas lähen või mitte. Sest on nii palju põhjusi miks ma tahan ja pean sinna minema, kuid on ka põhjusi miks ma kardan sinna minna.. Ja siis olen ma pidevalt ümber mõelnud. Aga kui siis nüüd Annu helistas ja küsis minu käest ka üle, kas ma tulen, siis mul polnud muud öelda, kui "Tulen ikka, jaa"

Ja nüüd õhtul vaatasingi, et kuidas regamine ja palju on ja millal lõpeb. Ja siis võtsin ka kätte ja regasin end ära, kuniks veel ümber ei mõtle. Isegi raha maksin ära, et oleksin täielikult sees.

Noh, igatahes saab nüüd öelda, et tehtud. Ja enam ümber mõelda ei saa.. täpselt 3 nädala pärast on juba laagri esimene päev läbi ka.

Aah.. see saab olema raske laager minu jaoks. Ma juba praegu nii tunnen seda.. aga ma lihtsalt ei suuda ka sinna minemata jätta..

I know, ma ise tekitan endale probleeme ja raskusi. Aga kui need inimesed on sealsamas minu kõrval, kes ... (siinkohal jätan lause poolikuks)

Aeh.. noh jah. Eks siis näis, mis seal saama hakkab.

Praegu on küll südames kripeldus ja suur segadus.. :I