Õhtust.
Loodan, et nüüd jõuan ma ikka korralikult oma postituse ära lõpetada. Hommikul alustasin ka ühte, aga see jäi draftide maailma. Las ta siis uneleb seal edasi. Ja lisaks olid hommikul olid ka täiesti teistsugused mõtted peas, kui nüüd.
Mis siis vahepeal toimunud on, võiks küsida. Olen olnud eemal blogist ja reaalsusest. Tunnen nagu hõljuksin kusagil eemal ja ei oska üldse seletada seda, mis toimub minu peas ja minu sees.
Eile päeval unelesin voodis ja mõtlesin armastuse mõtteid. Lugesin raamatut, piiblit ja tundsin ennast vabalt. Kuid õhtul saadeti mind Tallinna. Polnud eriti suurt tahtmist siia tulla. Kuid nagu käsudki ütlevad, siis kuula oma vanemate sõna. Ja kui on vaja minna, siis tuleb minna. Mitte mingit kauplemist.
Igatahes, saabusin siia. Olin väsinud, tuim, mõtetes. Ja tahtsin täiega magama minna. Aga nagu tavaliselt, jäin ma oma armsakese, iPodiga, voodisse mõneks tunniks juttu ajama ja muusikat kuulama. Vahepeal veel unne jäädes ajas FB ka mind oma teavitustega ülesse.. aga see selleks. Jälle lisan siia ebaolulist infot, millest võite silmad mööda saata.
Hommik algas kell 8. või siis.. tegelikult oli kell ikka 9 saamas. Saatsin kodused ära ja jäin koeraga magama tagasi. Soe oli magada, kui koer lebotas jalgade peal. Polnud üksindus tunnet.
Siis päeva ajal käisime õues jalutamas. Koera ja Angelicaga. Alguses oli veidi raske ... aga siis läksime Nõmme metsa ja seal saime kõik sõbralikult jalutada.
Korteris veits puhkust ja siis läksime vennanaisega linna. Kesklinna nagu. Ma ajasin veidi asju ja läksin Solarise katusele. Angelica ja Tuta jõudsid ka sinna vaikselt. Pärast läksime veel Baltasse. Johanna ja Kristi tulid Tapalt ka Tallinna. Special suvelaagri afterparty jaoks. Lahe =)
Siis chilli ja Hessis ja siis Olli.
Aftekas oli suht lahe. Sai ülistust ja naeru ja pikk video oli ka.. kõik oli nagu olemas..kuid minu jaoks jäi vist ikka midagi puudu.. aga noh, eks see ole juba minu mure.
Ja nagu eelmise aasta aftekal, oli ka see aasta snäkk õues. Oli tore. Sai süüa, kuigi kõht polnud õõnes. Tegelt õõnes oli ta küll, aga hoopis milleski muust. Ma isegi ei tea mis see on... tean lihtsalt seda, et seda ei saa süüa.
Seisime seal päris pikka aega. Ja siis otsutasime lahkuma hakata. Aga see lahkumine võttis ka mingi pool tundi aega. Omad mõtted-omad mõtted.
Läksime Angelicaga koos. Sõitsime nr 3 värgiga ja siis ta saatis mind korterini ära. Saime tee peal täiega rääkida. Ja ma sain veidi kergemaks tunnet enda sees. Kuigi samas tekkis ka nii palju küsimusi juurde, et täiesti creepy.
Minu sees on midagi haput. Ma tean seda.. Lihtsalt ma ei oska sellele seletust anda. Ja kui ma isegi proovin kusagilt mõttelõnga otsast kinni haarata ja seletust leida, siis toimub pooldumine ja ma leian uue selgituse jälle kõigele sellele kammajaale.. aga see tundub ka kuidagi veider ja siis leian jälle uue selguse ja.. lõpuks on ikka selgusetus.
Feil.
Ma tunnen nii paljusid asju ja nii palju mõtteid on. Tahaks vabaneda. Või siis, et kõik muutuks jälle uueks. Jah. Ma loodan viimase peale, sest Jumal suudab kõik uueks teha. Isegi kui minu keha jääb ikka selleks samaks vanaks pekitükiks, mis ta on siiani olnud....
Olgu.
Head ööd.
Punkt.
No comments:
Post a Comment