everything is fine

"Üles leidma sa väärtused pead... " - see lause kummitab mind juba viimased pool tundi.

Kui keegi nüüd natukene ka mõtleks minule ja viitsiks küsida, et kuidas mul on, siis ma ei tea mida ma vastaks. Ma ei taha ju öelda, et kõik on tõesti jälle pekkis ja et ma salaja nutan pool tundi. Ja sellepärast ma vahest ütlengi, et kõik on hästi.

Ma ei taha välja näidata end nõrgana. Ma ei taha välja näidata, et ma muretsen kooli pärast, sisseastumise pärast või siis millegi muu pärast, mis mõne jaoks võib täiesti tühisena tunduda.

Ma ei taha, et inimesed arvaksid, nagu ma põeks iga asja pärast ja ei suudaks üldse elada. Ma ei taha kurta, sest siis hakatakse haletsema ja teinekord võib haletsusest saada hoopiski mõnitus. See teeb veel rohkem haiget, kui midagi muud.

Aga pekki, kaastunnet ja tuge on ju ikka vaja. Isegi laulusõnad ütlevad:

"Everyone needs compassion Love that’s never failing Let mercy fall on me Everyone needs forgiveness The kindness of a Saviour The hope of nations."

Ma ei tea. Ma ei oska enam midagi öelda. Ma tahan olla rõõmus, ma ei taha muretseda, ma pean olema tugev, et elus hakkama saada. Aga ikkagist. IKKAGIST tehakse pilkavaid märkusi, õiendatakse, tahetakse koguaeg sinust üle olla ja sõnadega trambitakse tunnete peal. Miks fakki te teete mulle nii?

Kas te ei võiks leppida sellega, et ma tõesti jah ei oska matemaatikat. Et ma tõesti ei oska mingit freakin kalkulaatorit kasutada. Et mul tõesti pole kedagi, kellega nurgataga musitada. Et ma tõesti nutan iga pisikese asja pärast, mis mulle on suur asi. Et ma tõesti võtan asju tõsiselt. Et ma tõesti solvun kergesti, aga ei anna sellest märku. Et ma tõesti tahan ju anda endast parima. Et ma tõesti tahan hästi kirjutada. Et ma tõesti loodan, et sa ükskord ka räägiksid ise minuga.

Please, God, help me !!!

uus veerand

Täna on 29. märts. Täpselt kuu aja pärast on 29. aprill. Ja mida see tähendab? See saab tähendada ainult seda, et täpselt kuu aja pärast on PP. Ainult kuu aega veel..

Aga täna siis oli teine karm õppepäev. Eile oli suht masendav päev, sest kohe esimeses tunnis sõimati jörsiks. Pfffgthsjdsjdasdas... ilus nädala algus oli tõesti. Teises tunnis panin otsad andma, sest maitea mis asi seal klasssis oli.. igatahes mingi koguaeg jäin magama. Nagu reaalselt... nägin und ka ja silme ees oli pilt tume ja värises. Pea käis pilt, pilt virvendas ja ruudud, mida ma ajaloo tv tagant sodisin, läksid ka üle joonte.. täiesti laksu all tunne oli.. mitte midagi ei mäleta. Ma pole siiani aru saanud, mis minuga tol hetkel toimus. Kindel oli see, et midagi oli väga valesti.

Ja viimane asi, mis rikkus mu tuju oli see, et aktusel anti meie KLASSILE šokolaad, sest me võitsime eelmise veerandi mälumängu. Aga üks tont krahmas selle enda kätte ja teisele ei andnud. Ka mitte küsides. Ja sõi seda ise. Mul sellest šokolaadist kama, lihtsalt mind ajab närvi et üks inimene võib nii vastik olla. Nii isekas ja aargh.. sööb suure šoksi üksi ära. Kuigi see oli klassile ja tema osa seal mälumängudes polnud mitte mingisugune. Ta ei käinud mitte üheski. Arghh :@ :@ mulle ei meeldi ülekohus. Aga mina pole ka kohtumõistja.

Täna oli talutavam päev. Tunnid läksid kiiresti. Vahepeal oli ka mingi tsirkus meil, mis oli küll mõeldud väikestele rohkem, aga ka meil oli seda lõbus vaadata. Esta tund jäi vahelt ära.

Peale tunde käisime õues jalutamas kolmekesti. Annu, Valeria ja mina lonkisin ka seal kusagil.

Midagi huvitavamat vist ei toimunudki. Elu läheb ikka nii kuidas läheb. Suhtlen päevast päeva samade inimestega. Mõni ei suhtle ikka minuga.. vahet pole, elab üle siis.

Nüüd ehk hakkab rohkem tegevust tulema. Pean näidendi jaoks oma teksid pähe õppima, liigutused ka. Õppima peab ka palju. Pühenduma rohkem oma usuellu ja muutma ennast rohkem sellisemaks, kellega ka mul endal on hea koos olla. Hetkel mul küll pole endaga hea olla. Ja kui nüüd täpselt praegusest hetkest rääkida, siis praegu ma süüdistan end. Süüdistan selles, et ma kooli katsed nii lohakalt tegin. Täna olid tulemused üles pandud. Ja mu punktisummat vaadates tuleb küll nutt kurku. **** aga ma ei nuta, sest ma usun et läheb nii kuidas minema peab. Kui ei saa sisse, siis järelikult on see Jumala tahe. Vot tak.

Nägemiseni!

PS: Salapärane lugeja, ütle mulle, kes sa oled =)

Tänase päeva laul: Straight Line Stitch - Black Veil. link. (rokime koos)

kesseeon??

M, keegi on mu blogi vist avastanud ja üritab seda nüüd läbi lugeda vaikselt. Ma oletan. Oletan seda selle järgi, et äkitselt on hakanud päeva vaadatavuse arv suurenema. Ja kui vaadata, mis poste on vaadatud, siis võiks arvata küll, et keegi tunneb siirast huvi :D

Ma lihtsalt mõtlen ja mõtlen, et kes see küll olla võiks... :))))

vaheaeg pildis

Siin siis möödunud nädalast pilte. Ja need kõik on sassis :D totaalselt. Vaadake, naerge, kommenteerige :)

Lõpus on üks video ka.

JA ärge pahandage, et peaaegu kõik pildid on minust endast.

Mulle meeldib mu pilk, sest see ongi minule omane. Just tol hetkel olin ka sügavas mõttes, kui Annu mind pildistas, niiet, hästi tabatud :)

Tuttsikkuga jalutamas.

Rocca Al Mare kaubakas sai selle kuulikesega seal sulistatud...

Annuga kusagil kesklinnas jalgu puhkamas...

Meie. Vabaka vetsus tsillimas...

Vetsus olles tabas mind paparatso kaamerasilm. Õnneks tegi see seekord väga laheda pildi ja midagi marki peale ei jäänud :D

Vahepeal jälle Tutaga Roccas liftidel tuuritamas...

A, see oli see, kui ma Kristiinest tulles oma jääjoogi korraga maha kallasin...

Pühapäeva pärastlõuna, kui olime megahäppid :D

See oli see öö, kui ma sõin küpsiseid, jõin Shake, tegin matat ja vaatasin iPodiga videosid, juukseid kammisin ka :)

Mingi .. igav .. niisama :D

Vanalinn ja kirikud, ühed tähtsad asjad mu vahejas.

Väike pu pu puiaka

Lasin Annul meelega teha sellest päris mitukümmend pilti, et natuke rohkem aega viita.. sorry.. :D

Ja video, kus on mu venna koer, kellest sai mul vaheajal suur sõber. Keerake kõllid põhja, siis kuulete kuidas ta norskab ;)

häppi mii(l)

Mul oli nii super nädalalõpp.

ÖÖsel suht chillisin pool ööd arvutis. Kui läpaka kinni panin, olin nii unine, et jäin otsekohe magama. Uni oli heeeaaa. Niikauaks, kuni kuulsin mingit undamist ja värinat oma pea all. Arvasin et äratuskell, kuid hoopiski helistas Annu. Tuletas meelde, et öösel oli ju kella keeramine ja ta jäi rongist maha. Kahju... Aga ta sai ikka tulla linna. Lihtsalt teise rongiga :D wiii.

Mingi aeg võtsime ta vennaga Solarise kõrvalt peale ja läksime Olevistesse. Yeee. Juba kolmandat korda :D Seal oli megahea sõnum täna. Tunnistus, kus räägiti sellest, et iga ühe elu on juba enne sündimist paika pandud. Aga meile on antud võimalus seda elu muuta. Need ongi valikud. Ja et meil ongi raskused ja tõkked ees selleks, et me saaksime liikuda oma eluga edasi teise peatükki, teisele leheküljele. Ning et me igaüks peaksime andma Jumalale vaba voli teha meie eluga seda, mis on just meile kõige parim ja mis ongi meile määratud. Jutlus oli ka hea. Rääkis neist asjadest, mida me peaksima maha panema oma elus ja kuidas õigesti liikuda selles maailmas. Ja väga palju ja väga laialdaselt räägiti. Palju toodi ka elulisi näiteid ja humoorikaid näiteid, mis tegid jutluse täiega jälgitavaks ja huvitavaks.

Siis sai kirik over, ning peale väikest jokutamist käisime mäkist läbi. Annu võttis lasteeine ja ma kakao. Saime happy meali lipu ka :D Nomnom. Siis rongile. Rongis otsustasime ära, et Annu tuleb ka täna minuga Tapale noortekale. Ja see sai ka teoks. Ja täiega mega oli. Hästi palju sai naerda. Sai mõnusalt kvaliteetaega koos veedetud. Annu sai uusi tuttavaid ja sai ka naerda nii et ta oli näost punane. Mängisime lusikat ja maffiat. Mina olin arst. :D yey. Jäin seekord elluˇˇ

Õhtu läks megakiirelt ja juba leidsimegi end naermas Risto autost, kus peale minu ja Annu oli veel ka Mihkel. Nojah, seal sai ka megalt naerdud. Iga asja peale pmst, et kas siis mina ütlesin midagi, millest andis kohe kinni võtta või siis lihtsalt kuuldi valesti või noh, igatahes :D auto rappus naerust arvatavasti.

Oehjah... suurem osa päevast mööduski mingi naerdes ja õnnelik olles. Ausalt, viimased kolm päeva on nii lahedad ja head olnud, et ma kohe ei taha et see lõppeks. Reedene noortekas; laupäevane kino ja vennaga superaeg; pühapäevane kirik ja noortekas.

Ja ausalt, mulle täiega meeldib, et ma saan käia nädala jooksul kahes noortekas :D oleks see ainult koguaeg võimalik.. :D

OKeiih, mul vaja asjad homseks valmis panna ja end ka valmistada viimaseks veerandiks.

Luv ya!

"taevariik"

Tänasest päevast pole mõtetki rääkida, sest see oli nii booring. Mängisin koeraga, käisin koeraga õues jalutamas, magasin koer kaisus ja olin arvutis. Pole vist eriti huvitav, eks?
Huvitavaks läks alles siis kui kell sai 20.00, sest siis läksime vennaga välja. Läksime kinno ja ostsime endale piletid filmile "In a Better World". Eestikeeles on selle filmi nimi hoopiski "Taevariik". Śee selleks. Filmile oli meil üle poole tunni aega ja otsustasime siis Virus korra ära käia. Jalutasime seal niisama ringi, kuni ma tegin ettepaneku minna raamatupoodi. Lootsin sealt endale midagi saada, kuid läks hoopiski nii, et ma ei suutnud endale mitte midagi valida, mida ma oleks tahtnud, ning hoopiski vend ostis endale raamatu. See oli küll muidugi ime, sest ta loeb raamatut vist korra aastas ja endale raamatut ostnud pole ta vist küll kunagi :D Igatahes, noh ma arvan et mul polnud ka piisavalt aega ringi vaatamiseks.
Läksime siis kinno tagasi ja ostsime endale kommi. Vend ostis natuke, ma palju :D
Aga filmist nüüd.
Üleprahi hea film. Nagu, üks parim Taani film mida ever näinud olen.
Me vennaga mõlemad poleks arvanud, et see nii hea film on.
Rääkis siis kahest poisist ja ühe poisi isast. Poisid, 12. aastased, ühte neist noriti koolis ja kiusati, teine poiss, kes tuli sinna uude kooli ja sai selle "kiusu ohvriga" sõbraks. Selle teise poisi ema oli surnud. Ja siis see teine poiss hakkas sellele kiusajale vastu ja peksis teda. sest see teine poiss ei sallinud, kui kellelegi tehakse ülekohut. Samamoodi, kui kiusatud poisi isale hakkas üks vana mölisema ja virutama, siis poisid tegid ise pommi ja panid selle vanamehe auto alla.
Ja selle poisi isast näitas seda kuidas ta oli aafrikas arst, ravis seal inimesi ja sealseid probleeme näitas ka.
Ma pole küll hea kirjeldaja, aga ühesõnaga põhiteema oli ikka neil poistel ja sellel, kuidas see üks poiss tahtis kurjadele inimestele veel kurjemalt vastu astuda. Lõpus, seal pommiplahvatuses sai veel üks poiss vigastada ja teine tahtis kõrgelt tornist alla hüpata. Õnneks jäid kõik ellu.
Aga jah, väga sügav film oli. Pakkus palju pinget ja vaatamisrõõmu. Mõtteainet oli ka kuhjaga.
Soovitan vaadata. treiler on siin.

Kena ööd ! olen megavässs.. :D

dieet

Avastasin täna, et täiesti tahtmatult on mul dieet. nagu .. wow.
Viimane suur toiduaeg oli siis kui käisime Helinaga Rocca Al Mare mäkis. Peale seda sõin sama päeva õhtul veidi hiina toitu.
Eile hommik veidi krõbuskaid ja õhtul tilluke tassike teed Olevistes. Kummikonnasid ja teisi komme ei loe, eksole. Ja täna ainult mõned viinamarjad ja tilluke banaan.
Kogu mu paari päeva food. tavaliselt on see ühe päeva kogus mul vist...

Ja lisaks sellele ma ka iga päev vähemalt 6 korda jooksen viiendale korrusele ja jalutanud olen ma ka nii, et vähe pole.

Suveks saledaks ! ;D

piece-respect-pu pu pu puiaka

25 märts, eilne südmusterohke päev.
Kokkuvõtvalt ütleks, et oli hea ja tore päev.

Hommikut te teate, eksole. Pärast kui tuli see suur torm/tuisk, siis sõitsin vennaga kesklinna. Sealt jalutasin ise iseseisvalt bussikasse. Tegelikult oli väga lahe jalutada sellise ilmaga. Nautisin sajaga.
Annuga kokku saada oli muidugi ülerõõmulik rõõm, sest nädal polnud ju näinud. Ühiselt kõmpisime kesklinna tagasi. Ning rõõmuhõisetega lendasime sisse Solarisse, meie lemmikusse kohta :D wiiiii. Poes ostukärudega tuuritatud ja vajalik inff ka kätte saadud, läksime troll nr.3 peale ja hakkasime mustamäe poole vurama. Ehitajate teel maha, siis jalutasime ühele poole ja teisele poole, küsisime inimestelt. Lõpuks saime õige suuna kätte, aga majade numbreid vaadates otsustasime pigem bussiga paar peatust sõita, kui sada maja edasi kõndida. Üks peatus oli meie jaoks vähe, kuid siis võttis buss juba pikema otsa ette ja keset metsa või mingit puutihendikku oli meil nagu küll, et wtf, kuhu me nüüd sõidame. Saime kadaka selveri juures maha ja olime juba veidi rahulikumad, sest see kuhu ma minema pidin, oli ka kadaka ärimaja. Järelikult õige kant, ainult vale koht. Ma tegin paar kõnet ja siis küsisin ühe inimese käest bussikas, et kus see asuda võiks. Aga tuli välja, et see inimene, kes seal bussikas seisis, oli üks mu vana tuttav :D njah. aastad on kõiki muutnud.
Igahtahes, otsustasime ka ühe taksojuhi käest küsida, et kus see asub, aga sellepeale ütles ta, et istuge sisse. Ma siis ütlesin, et meil raha pole. Ta lausus, et viib tasuta, see ligidal. Meil oligi siis nagu wow. Istusime sisse ja saimegi õnnelikult ja tasuta ukse ette. Kell oli muidugi siis täpselt neli juba, aga vähemalt saime kohale. Ja minuarvates oli see lihtsalt üks suur Jumala ime, kuidas me saime kohale. Sest mul polnud õrna aimugi, kus see asus. Ja see kõik on lihtsalt tõesti imeline.
So.. käisin siis castingul. Zenja Fokin oli ise isiklikult kohal. Tüdrukuid oli siis mingi.. 40-50. 10 kaupa mindi sisse ja pidi kõndima ja nii. Vaadati ja tehti pilti juustest.. Suht lahe oli, aga ma edasi ei saanud. Mul liiga kahjustatud juuksed :( see on see blondeerimine -.- ja ma lühike ka liialt. Kõik olid mingi hullud latid seal. Kuid egas midagi. Uuus kogemus jälle juures mul.
Kui olime ära käinud seal, siis bussile (tagasi tulla on alati kergem, kui kuhugi minna)
Bussis hakkas nalja saama. Sõime oma konnakomme. Jõime starterit. Igatahes tuju oli üleprahi laes. Kainus pole garanteeritud, sest ennem sõime mõned kommid, mis sisaldasid teatud liiki vedelikku..
Ja kui me olime väga kummalisi teedpidi jõudnud vabakale, läksime seal maha ja hakkasime pilte tegema. Wiii. Annu kohe üldse ei suuda ilma pildistamata olla.
Veidikese aja pärast hakkasime vaikselt Oleviste poole liikuma. Käisime eile noortekal. Mulle meeldis. Täiega mõnus oli. Käisin ka eestpalvel, mis oli väga hea. Loodan, et nüüd hakkab kõik paremaks minema, sest sain uut jõudu jätkamiseks :)
Annu pidi küll kahjuks rongiga koju minema. Ja lahkus siis. Mina veel jäin natuke paari inimesega rääkima ja proovisin välja selgitada, kuidas ma venna juurde saan. Lõpuks sain ikka aru, et üksi ja bussiga. Fain. Egas midagi. Jätsin sõbralikult hüvasti, sain veel tasuta ühe kasutamatta pileti ja hakkasin vaikselt läbi pimeda vanalinnna liikuma.
Mul vedas. Buss jäi umbes 8 minutit hiljaks ja ma sain bussile. Muidu oleksin pidanud 20 minutit ootama veel. Bussis oli igast inimesi. Joodikuid; aasotsiaale, kes käisid käna põrandal ja igast muid huvitavaid inimesi veel. Kui ühed purjus mehed tulid ja karjusid bussis siis kui nad lahkusid keeras mu ees seisev vanamees minu poole ja tegi *mhh* "On noored alles." Ma vaikselt muigasin selle peale ja ootasin koju jõudmist. :)

ommmmmmikust ! :D

Mulle on hakanud hommikud meeldima. Ja mulle on hakanud meeldima ka hommikul kirjutamine. Siis on pea värske ja mõtted värsked ja kõik on värske nagu puu otsast kukkunud õun.

Niisiis. Uni oli mul lühike, kuskil 5 tundi.. Aga unenäod olid toredad. Sisaldasid selliseid asju nagu vahukoor, alkohol ja jää peal kukkumine. Brrrr..
Aga mu vahukooreunenägu lõppes kella poole kaheksa ajal, kui mul hakkas paha ja uni läks lambist minema. Poole tunni pärast oli maja tühi ja jooksin wc-sse :D Ma soovitan teile, et ärge sööge öösel kell üks öösel Jänksi Shake või jogurtit ja siis küpsiseid, sest hommikul on teil oi-oi-oi :D
Okei, seda teemat rohkem ei kommenteeri. Igatahes, siis sai mõnusalt koeraga välja mindud. Ja just hetkel, kui astusime välja, algas rahetorm :D yeah.. sain endale valged täpid mantli peale :D Postitädi nägin ka. Ta hästi sõbralik naine, kes on mind nüüd igal hommikul teretanud ja teeb ka korra koerale pai. Armas.
Ja nüüd ongi hommik teleka vaatamisega hõivatud olnud. Mulle meeldib üksinda olla siin. Koeraga on ka tore õues jalutada. Tuju teeb kohe lahedaks :D

Olks, olge tublid. :D

Siis kui teised lapsed magavad ...

Kui Irgo ja Maria koos Vasjaga ühel pool seina magavad, siis Ingrid samal ajal teisel pool seina vaatab ipodist videosid, sööb mini-šokolaadiküpsiseid ja joob Jänksi ploomi Shake'i. Lõbus.

jalutasin, jalutasin ja jalutasin veel

For real, ma pole sügisest saadik nii palju jalutanud.

Täna sain siis Helinaga kokku. Ja käisime kõik suuremad kaubanduskeskused läbi. Alguses saime kokku Kristiines, aga olles näinud et sealt kleiti ei saa, läksime välja ja tahtsime otsida bussikat, et sõita Rocc Al Maresse. Aga õues ma suutsin enda jääjoogi topsist välja visata ja peale selle nägin ka ühte vana tuttavat Randot. Ta on ikka sama blond ja pole üldse muutunud nagu :D
Igatahes, kui olime lõpuks õige peatuse leidnud (alguses kõndisime valesti) siis võtsime jalad trollile ja sõitsime Roccasse.
Roccas chillisime siis päris mitu tundi. Tegime ekskalaatoritel pilte, istusime pinkidel ja käisime otsast lõpuni - põiki läbi paljud poed. Jalad olid väsinud ja nälg tahtis tuju ära võtta. So.. läksime siis Mc Donaldsisse. Mäkkk... ma pole seal ammu käinud. Aga nüüd käisin, võtsin endale mingi eine, aga see polnud suurem asi, sest see burks oli suht kehv, kotlet oli kahtlane (koeraliha raudselt) ja friikad oli megasoolased. Jook oli ka poolest saadik jääkuubikud täis topitud. Aga kõhu sai vähemalt täis ja võisime vapralt hakata kesklinna poole liikuma. Ja seda tegime me jala Yuhuu. Mööda läänemere äärt. Tuul oli küll väga kõva, aga saime pilte teha ja leidsime palju kauneid kohti. Rääkida saime ka parajalt.
Kui olime Haaberstist jalutanud Stroomi randa ja sealt veel suuremale puiesteele, siis olid me jalad nii läbi et edasi sõitsime trolli, veel ühe trolli ja siis ühe trammiga. Ning läksime vanalinna poodi kust saime mulle lõpukleidi. Juhuuu :D nüüd mul ka kleit olemas.
Jea. No ja kui teid huvitab, siis käisime veel Solarises ja siis Virus ka, kust ma sain endale kalkulaatori. Ning siis oli kell juba palju. Me jalad olid ka nii läbi. Ja otsustaime kodu minna. Rämedalt külmaks oli ka läinud.
Kodus uksest sisse saades saadeti mind jälle õue tagasi. Käisin koeraga õues. Wii.
Siis panid vend ja vennanaine end riide ja läksid kinno. Mina hakkasin hiina toitu sööma ja blogi kirjutama. :)

niisiis täna ma:

• käisin 5 korda koeraga õues
• sõitsin 4 korda Kristiine ekskalaatoriga poole tunni jooksul
• tegin Annuga veebikat
• ostsin Jänksi Shake
• jalutasin megalt kilomeetreid maha
• sain teada, et hess on ikka parem kui mäkk
• helina tegi minust ilusaid pilte

Aga pilte täna ei saa :D

Olge kallid. Bye !

dog in my life

Ma olen nii väsinud.
Eile jäin magama kuskil 1 aeg. Aga nagu venna juures tavaliselt, siis ma iga paari tunni tagant ärkasin ülesse. Kell kolm saatis keegi ka smsi, mida ma iga ärkamise korral veel üle lugesin, sest ma unustasin ära, kes saatis selle ja mis seal kirjas oli, ma olin iga kord vist poole lugemise pealt jälle magama jäänud. Hommikul suutsin siis tuvastada saatja ja ka sõnumi sisu.
Hommik oli mul varajane. Kell 8 oli äratus ja see käis nii, et koer hüppas mulle peale. Noh ja peale seda ta tahtiski minu juurde jääda. Aga magada ei saanud ma nkn, niisiis pidin ma ärkama ja siis juba koristama teda jäänuseid ja õue kah minema. Ööriietes. Ja siis just sõitis ka mu vend mööda ja postiljoni tädi jalutas ka ja mul oli tõsiselt mark oma hallide lohvakate tudukatega seal maja ees jalutada. Aehh.. koer vajab ikka nii palju tööd, kuigi ta on mulle nii heaks sõbraks juba saanud. Isegi eile tulles magas ta, pea minu jalgadel.
Ainult jah magada ei saa. Tema muidugi saab, isegi praegu siin diivanil norskab nagu mõni vana mees. Peaksin vist vaikselt tema kõrval koha sisse võtma ja proovima ka tukastada. Aga siis pean ma juba temaga jälle õue minema ja kes teab kas ma julgengi dušši alla minna, sest äkki ta samal ajal teeb toas kõik pahupidi..
Väike põssa nagu ta siin on mul.

Mõni Õhtu

Mõni päev võib olla halb, kuid mõni õhtu võib olla veel halvem. 
Vend tuli ka meile õhtupoole külla. ATV ja koeraga. Ja siis tuli välja et ma tulen ka see nädala lõpus linna, aga ta rääkis mu pehmeks ja tulin juba täna õhtul. Aga see oli vist üks väga vale otsus, sest ma ei tahtnud üldse tulla siia. Nutsin poole teest. Oleks nii tahtnud koju tagasi. Ja tahan praegugi. Ma ei taha venna juures olla. Ma ei taha linnas olla. 
Ma tunnen end siin nii üksiku ja nõmedana. Ja ma kardan. Igat sammu mis ma teen, igat sõna mis ma ütlen. Tahan oma koju.. :( ma ei saa siin isegi arvutis olla. (hetkel ipodis) Ehk isegi saaksin aga ma ei julge küsida. Ma ei taha endast mingit hullu netisõltuvuses nooruki muljet jätta vennanaisele.  Telekat ei saa ka vaadata. Pean ainult vaatama ja kuulama mingeid venekeelseid sebikaid.
Öö võiks tulla kiiremini. Saan nutta vaikselt siis. Tahan emme juurde ja oma maasika kaissu võtta.. 
Siin linnas on kõik nii võõraks jäänud mulle. Keegi ei räägi enam minuga. Mul pole isegi inimest kellega reedel minna castingule... 
Homme peaksin helinaga kokku saama ja siis veel kleite vaatama kuigi mul pole üldse tuju. 

Miks ma oskan alati oma tuju ära rikkuda :/
 
Panen nüüd ipodi põhja ja nutan mõne screamo laulu saatel .. Nõme masehunnik olen.   

mõni päev ...

Mõnel päeval on meil nii palju tegemist, kuid teinepäev pole muud teha kui igavusest ainult lakke vahtida või siis autosid lugeda, mis vuravad maanteel. Täna on meil peres nii olnud. Ema täna koguaeg käib kusagil, jookseb kusagil. Käib autoga ära, teeb söögi valmis ja läheb jälle minema. Saabub tagasi kuid siis jälle läheb õue ja nii ma pole teda eriliselt näinudki. Vahepeal ka vorbib ühe hämmastavalt hea kohupiimakoogi valmis, mille ta muidugi natuke ära kõrvetab oma hajameelsusest, aga pole hullu. Ainult mina istun terve päeva toas. Laua taga. Vahepeal istun ka trenašööri peal, väntan seal ja vaatan aknast välja, aga see ei paku mitte mingisugust pinget. Matat ka teha ei viitsi. Ajakiri „Pluss+“ on ka läbi loetud otsast lõpuni, mõtteterad kõrvavahele kogutud. Koogist on kõht pungil. Lebotan ka voodil, aga koguaeg magada ei viitsi. Pärast öösel pole jälle und muidu. Läksin siis õue, et vähegi saaada mingit targemat tegevust oma päeva nimekirja.
Õues käisin, see oli lahe. Sest päike paistis, mis tõuseb iga päevaga aina kõrgemale. Asfalt oli ka väljas, mida on nii meeletult lahe vaadata ja unistada et varsti saab juba selle peal rattaga kihutada (jah, mina kihutan). Ja mõnus tuul oli ka, mis tuli mingist ilmakaarest. Tuul ajas mu juuksed seksikalt sassi. Mmm.. Mõnusss. Jalutada oli ka lahe, sest see tunne kui sulavesi poeb saapavahelt sisse see on nii külmetav ja niiske, aga samas jälle positiivne, sest lumi annab märku sulamisest ja soojematest ilmakraadidest. Ainult kohati mind jalust rabav jää pole hea. Ülejäänud kõik on.

Everyday die one day

Õues paistis täna päike ja Ingrid sõi oma teise jäätise sellel aastal.

Vaheaeg on. Aga vaheaja tunnet pole. Isegi hommikuti ei viitsi kaua magada.. ja niii igav on. Tõsiselt nagu. Eile.. istusin terve peaaegu terve päeva arvutis ja sain sellega seoses ka õhtul möliseda emme käest (Vabandust, ma tean et nii pole viisakas öelda, aga ma tundsin et nii oleks kõige selgem), veits käisin õues ka, aga suur tuul surus mu tuppa tagasi.

Täna oli veits emotsioonikam päev. Käisime empsiga Türil ja Paides. Jee. Heade mälestuste linnas. Sorry, kuid alati kui ma näen Paide Spordihalli tuleb mulle meelde vägev PP eelmisest kevadest. See selleks. Paides oli päris tore kolada. Muidugi on seal tõeline puudus riidepoodidest või mõnest sellisest kaubanduskeskusest mis on Rakveres. Kuid aga leidub seal hulgaliselt toidupoode. Selver, Säästukas, Grossi, Maxima, Konsum, Maksimarket jne. Käisin päris paljudes neist. Ostsin endale head ja paremat ja laadisin endale ka kõneaega, et saaksite mulle helistada :)

Paidest sain ka endale ühe ilusa asjakese mida saab nüüd minu sõrmes näha :D

Muidu üleüldiselt vaheajast pole vist kuigi palju rääkida. Peaksin puhkama, kuid selle asemel ma hoopiski igavlen. Homme arvatavasti õpin või siis loen. Tahaks ka oma juttu edasi kirjutada... mm..

Nädala lõpus peab linna minema. Vaataks kleite veel ning siis castingule.. ma ei kujuta ette mis ma seal tegema pean.. aga kui mõelda, et otsitakse modelle, siis äkki peab kõndima? või kuna see on ikkagist soengute ja kuumimate juuksetrendide moeshow, siis äkki lapatakse hoopiski minu juukseid? Puuuffff.. kui keegi viitsiks ainult minuga kaasa tulla..

Tänase päeva laul: Lady Gaga - Born this way. link.

colorstrology

www.colorstrology.com/colorstrology_sniffer.html on selline lahe lehekülg, kus saab valida oma kuu, ja siis ka päeva, mil oled sündinud ning selle järgi antakse sulle sinu värvitoon ja ka väike iseloomustus nende inimeste kohta, kes on sellel päeval sündinud.

Minul tuli blue light, ehk siis helesinine värvitoon. Õigupoolest mulle väga ei meeldigi selline helesinine, sest see on liiga hele minu tumeda olemuse jaoks. Ja ma ei tea, kas ma hakkaks kunagi helesinist tooni armastama, kuid see iseloomustus, mis sealt tuli.. no minuarates on see tõesti täppis. Lugege. Ja otsige ka enda värvitoon ülesse ;)

"You have a deep and profound understanding of life. Few people know the real you as you keep a lot to yourself. Althought you are the great communicator, you still have many thoughts and ideas that you cannot really explain to others. You have talent for understanding and appreciating art and beauty. Your creative abilities are numerous and can be quite exceptional. Wearing, meditating or surrounding yourself with Blue Light helps ease your doubts regarding love and reminds you to share your life with others."

Ingrid, jälle sa räägid!

Tõesti. Mõnikord ma ei suuda oma suud kinni hoida ja pean laskma kõik välja mis pähe ja vähegi kurguni küündib. Sama oli ka eile noortekas, kust pärineb ka see lause mis siin üleval suuremalt ja rohelisemalt ilutseb.

Eile oli great day. Ei pidanud mõtlema, et ääöööõõmmm..homme on ju kool :S

Pigem oli just hea, et sai kõike vabalt võtta ja olla jälle teises seltskonnas, mis erineb igapäevaelust.

Eile hommikul lahkusin kodust vara. Kuskil nii.. 11 aeg, sest 12 oli juba Tapal noortekogu koosolek mul. Seal sai siis paika pandud, või vähemasti arutatud meie esimene üritus. Või kui täpsem olla ja natuke norida, siis üritusest osa võtmine. Niisiis, kui kõik plaanipäraselt läheb, oleme meie oma noortekogu koosseisuga Jäneda Aia- ja Lillepäevadel ning pakume lapsehoiu teenust :)

Kui noortekogu läbi sai, oli mul parajalt aega umbes pool tundi kiriku alguseni. Jalutasin siis väikese ringiga, et mitte liiga vara kohale jõuda (teine koosolek kestis veel).

Kirikus nägin üht tuttavat Raeli, kelle seal olek ajas alguses küll silmad suureks, aga kui ta oli seletanud, mis ta siin Tapal tegi, sai asi poole selgemaks. Hästi tore oli temaga rääkida.

Kuid poole vestlemise peal tuli Aleks minu juurde ja viskas mulle kaamera kätte. Palus, et ma filmiksin ülistust. Ja nii ma tegingi. Nupud olid mul teada, sest olen korra varemgi filminud. Sain ka ennast kasulikuna tunda. Ja pärast noortekas kui vaatasime minu filmitut, siis tuli välja, et mul võiks selle peale isegi vist annet olla, lihtsalt teinekord ma peaksin vist teise nurga alt filmima.. siis jääks kõik korraga kaadrisse. :)

Eniweis, kui jutt juba noortekale läks, siis räägiks sellest ka. Ja nagu alati, oli seal megalahe olla. Alguses vaatasimegi päevast ülistust, mille jäädvustasin mina ning peale seda oli meil väike discussion, et milline peaks olema või mida võiks teha, et uus noor, kes tuleb kirikusse või nooortekasse ka jääks sinna ja et ta ei peaks kohe ära põgenema.

Peale seda sõime šokolaadi (Fazer, nagu Aleks meile igakord toob) ja siis Pizzat. Ning siis panime diivanid paika ja hakkasime filmi vaatama.

Nimeks siis "The King´s Speech" treiler.

Lugu mehest (Colin Firth), kellest sai kuningas George VI, kuninganna Elizabeth II isa. Pärast seda, kui tema vend Edward (Guy Pearce) troonist loobub, tõuseb George, hüüdnimega Bertie, vastu tahtmist Ühendatud kuningriigi etteotsa. Bertie, kes kannatab kogelemise all ning keda ei peeta sugugi vääriliseks kuningaks, saab abi Lionel Logue’ilt (Geoffrey Rush), ebatavaliste võtetega kõneterapeudilt. Ootamatute kõnetehnikate ja ebatõenäolise sõpruse abil leiab Bertie kindla hääle ning viib riigi söakalt sõtta. Ja oli väga hea film. Sügavamõtteline, ja õnneliku lõpuga. Vahepeal meil olid ka kõik hästi vaiksed ja süvendunud filmi, kuid vahepeal sai jälle nii naerda, et pane lausa pausi peale, et mõni koht vahele ei jääks :D

Ja see peaks vist isegi praegu kinos olema, sest täiesti uus film see. Nii, et kui kellegil tekib võimalus seda vaadata, siis soovitan. Mina vaatasin küll ilma subakatateta ja sain aru niipalju kui vaja. Kuid kindlasti tõlkes oleks see veel parem.

Igatahes, pühapäev oli hea päev ja pühapäeva laul ka siia: PP 2010 - Elan, et sind kiita. link.

Tähtsaim on teada, et inimeses kasvab see, mida ta jagab

Homme on 20. märts, mis peaks tähendama seda, et homme algab kevad. Aga selle asemel, et lumikellukesed hakkaksid ennast näitama, sajab meil hoopiski laia lund. Mis talv see ometigi on ?

Täna ärkasin ja tõesti arvasin, et mul on mõni sisutühja tähendusega unenägu käsil, kuid tuli välja, et ei. Õues sadaski lund. Kuigi sellist vaatepilti oleks 4 kuud tagasi hoopiski toredam olnud vaadata.
Mis teha. Polegi midagi teha. Päevalehe järele minnes tuli jälle kapist välja otsida müts ja käpikud. Ning käia tuli ettevaatlikult, sest minnes ma läksin suure hurraaaga ja seal, kus paar päeva tagasi oli suuur porilomp kaetud jääga, seal oli täna täiesti tavaline lumi peal. Nagu igal pool mujalgi. Ja ma äärepealt tegin Joosepit (s.t käna käima, stiilinäide) :D haha. Okei, ma lihtsalt naeran igakord kui ma seda vaatan, aga see selleks. :D
Nii. igatahes, jah. siis ma oleks ka ääreprealt Joosepit teinud, aga ma sain õigel ajal mingi sirkel-vorkel imetrikki tehtud ja jäin ikka püsti :D vot see on tase. Edasi libistasin ennast vaikselt ning tagasi tulles püüdsin meeles pidada, et ma läheks sealt kohast ringiga mööda. Ei tasu saatust narritada :D

Ohjah. Ja mis ma olen siis selle vaba päevaga teinud. Õppima ei pidanud. Mingeid kohustusi polnud. Ja nii hakkasingi sahtlit koristama. Ja oi kui palju vana ja igavat ja samas jällegist huvitavat ma leidsin. Näiteks rebisin tükkidest kaks vastikut masekirja, mida ma kunagi olin kirjutanud. (loodan, et need pole blogisse jõudnud) ja oma kõrvarõngastele leidsin kõigile paarilised tagasi. Ja igast muud prahti veel. Naljakas kuidas ma olen jõudnud ja viitsinud kõik
sodi endale sahtli toppida...

Võtsin täna ka kätte ja üritasin telefonist pilte saada. USB-ga. Ei viitsi koguaeg ju mälukaarti kusagilt läpaka praost sisse toppida ja seda sinna ära kaotada nädalaka ajaks, nagu tavaliselt :D JA kui asja ikka kätte võtad, siis ka hakkama saad. Mina sain. :D

Ja nüüd veits neid jube-nõmedalt-kehva kvaliteediga paremaid pilte siin kaaah.

Kleitide proovimine, Maarjaga, noortekast saadud Pluss+ ajakirjad, koolis, hunnik maas on siis kui mul on halb tuju ja virutan kõik asjad põrandale, haige olles jõin palju mahla, kunstas sodisin ajalehele oma hüüdnime ja paar nädalat tagasi või siis eelmine nädal sumpasin lumevallides.

Tänase päeva laul: Lovely boys - Broken heart. link.

igas päevas on midagi head ja halba. Täna oli halba rohkem

Sorry sõbrad, pean alustama kurvades toonides. Tänane päev polnud nii good, kui oleksin lootnud. Okei, mis ma keerutan. Ütleme, et minu lootustest läks kõik kaugelt-kaugelt mööda ikka..

Hommik. Ärkasin. Ja sain teada, et on üks jama. Nimelt ei saanud Annu ema meid aexi viia. Soo.. arvasime, et ainuke variant on rong, mis lahkub 15 minuti pärast.. ja mina olin tol hetkel alles öökates. Hakkasin kibekiirelt riide panema ja asju sättima ja kiirustama, (üks silm oli värvitud laineriga, teine oli veel kahtlasemalt väritud). Ja autos saime teada, et me saaksime ikka minna hilisema rongiga, et Annu vanaisa saaks meid ära viia aexi.. no fain. Läksin siis rahulikult Annu juurde, kus sain oma silmad lõpuni värvitud ja banaani sain ka sealt :)
Läbi libeduse hakkasime jalutama ta vanaisa juurde. Pikk tee see küll pole, aga mu uute kevad-sügis saabastaga, millel on täiesti sile tald, oli väga halb käia jäise tee peal.
Igatahes saime kohale ja saime ka Annu vanaisa, kes oli nõus meid Aexi ära viskama. Teekond oli muidugi väga huvitav. Tal oli autos kaks mootorsaagi ja pudel ketšupit. Yea.. see oli suht täis pudel. Ja siis ta rääkis oma minevikust. Ja uuris kes ma olen. Kui sai teada, et ma olen Aus, siis ta korrutas sea vahepeal, et "sa siis oledki Tiiu tütar.." ja et tema tunneb mu issit ja emmet väga hästi. Ja siis ta veel rääkis, et turvavöö peab enne auto käivitamist peale panema ja ära võtma alles siis kui auto on seiskunud. Ja oma seiklustest politseiga rääkis. Ning ta vanainimene, eksole, sõidab aeglaselt, eksole, ja kui siis auto järele saba tekkis, siis ta tõmbas viisakalt tee äärde ja lasi teised mööda sõita. Ütles, et tema sõidab aeglaselt. Kihutada pole vaja. Ja õige jutt kah.

Lõpuks saime rongijaama ja olime õnnelikud, et vähemalt ei pea me minema häälega linna või muud imelikku moodi. Rongis oli ka tore. See oli pikki poisse täis. Pikad nagu juustusaiad. Käisid Jänedal ja Nelijärvel suusatamas :D nad olid nii naljakad. Näiteks, üks latt jäi magama, suu lahti ja siis teine läks ja pani talle kummikommi suhu :D :D :D haha, suht naljakas. Ja siis keegi veel korra viskas kedagi kummikommiga ja see tegi titehäält ja küsis, "miks sa mind kummikommiga viskasid?????" see oli nii armsa häälega nagu :D ohjah, nad olid väga koomilised.

Tšuhhadi-tšuhhadi jõudsime kõikide võimaluste linna, Tallinna. Ja tippadi-tappadi sammusime läbi meie kauni hommikupaistese vanalinna kesklinna poole. Seal hakkasime kleidipoode külastama. Oujea, käisime mulle lõpukleite vaatamas. Nii Catwalkersi esinduses kui ka Continendal Modas, kus on kleidid hinnaklassis 3000 krooni (ma ei ole siiani suutnud end eurodesse seadistada). Oli palju ilusaid kleite. Proovisin ka mõndasid, aga ei leidnud ühtegi sellist, millel oleks tekkinud, et nüüd-kohe-pean-ära-ostma-selle.

Ja kui me juba Stockmanni juures olime, käisima ka toidupoes seal sees ära, ostsime vahukomme, juua ja šoksi. Ning liikusime edasi viru kõrval olevasse Hesburgerisse, kus võtsime endale juba kosutavama eine-lasteeine. Saime endale ka ülilahedalt šefffid yogi bear rinnamärgid. :)

Ning liikusime vabakale, kus saime juba nikaga kokku. Ta tuli oma laheda kõnnakuga ja pika mantliga.. aaahh.. wow vaatepilt nagu. juuksed tuules lehvimas ja... mmm.. aga see selleks, me istusime seal treppide peal ja ma vaatasin oma e-kooli hinded ära (sain kõik viied) ja valeria vaatas ka. Ning siis juba trammile/trollile (ma still ei tee neil vahet) ja hakkasime juba oma unistustekooli poole sõitma. Jeah.. katsed. Noh. ma pikalt ei tahaks rääkida sellest... kuid ma kardan et pean endale uue kooli valima, sest see oli megahard nagu. brb..

Peale pooltteist tundi tulin sealt klassist välja ning mu tuju oli suht null. Massive. Järjekordne jama värk. Lonkisime bussikasse ja sõitsime nr1-ga kesklinna. Jalutasime kaubsi juurest solariseni. AGA vahepeal jäime me takerduma, sest seal ülekäigu juures, estonia ees, oli täpselt troll jäänud pidama, sest sarved jooksid maha. Ja siis ootasime seal :D ja äkitselt ilmus trolli tagant välja mu vana klassivend Kristjan. Ma muidugi karjatasin, et wooowh, kristjan!! see oli naljakas. ja ta oli veel oma piffidega (loe: sõpradega) koos. Ja need pärast tegid veel mind järgi, nh et wooowh, kristjan. see oli mark. Tal endal oli ka vist mark. ...

Solarises käidud, läksime vanalinna ja baltasse... meeleolu nukker. Sest ma tahtsin nii väga minna Oleviste noortekasse. Nagu täiega oleks tahtnud. Annu oleks ka. Sajaga oleks tahtnud, aga.. kuna peale selle 18.20 ei tule ühtegi pikamaarongi, siis oleksime pidanud viimase aexi rongiga, mis oleks jõudnud kell 22.30 aexi, aga kuna keegi ei saanud või ei tahtnud meile nii hilja järgi tulla, siis pidime loobuma olli minekust ja tulema ikkagist 18.20 rongiga tagasi. Masendav. Ma lootsin viimase hetkeni, et äkki ikka keegi helistab ning teatab meile, et saab meile õhtul hilja vastu tulla ja meid aegviidust koju viia ja et me ikkka võiksime seal noortekal ära käia. Aga ei. Ju siis pidi nii minema :(

Rongis hakkas jälle möll pihta. Ma kohe ei saa aru. Iga kord, kui me Annuga linnast tuleme tagasi. Rongiga, siis alati algab mingi möll pihta. Jeah. Rongid ruulivad. Üks onukene pakkus isegi kohvi annule, et ta maha rahuneks. :D haha.

Ja siis kui me olime ennast parajalt üleväsitanud ja naermisest juba lollid, läksime maha ja emps sõidutas meid koju. Lahe.


Ilusat vaheaega !!!

fine

Lahe. Täna on olnud kobe päev. Hommikul tegin blogi lahti. (aplaus)

Koolis oli mul ja Valerial viimane päev. Palju tegevust meil polnud. Ainult mata on ainuke, kus ei anta hetkekski rahu. Isegi mitte vaheajaks. -.-

Kodus on lahe olla. Koridorisse astudes tundsin meeletult head koogilõhna. Ja kohe peale seda tuppa astudes avaneski mul võimalus seda ahjusooja kohupiima-õunakooki maitsta. Ja eriliseks tegi selle see, et selle põhi, ehk see kõige alumine osa, oli tehtud piparkoogipulbrist. Mmm.. see andis küll koogile vägeva maitse.. nomnomnom

Siis veidike kordamist homseks ja siis tuli vend külla. Koos Sandra ja Vasjaga. Ehk siis lapse ja koeraga. Aaah ja paras möll hakkas pihta. See viie kuune koer on lihtsalt nii aktiivne ja nuuskiv ja siis ta jooksis mööda meie maja ringi seal. Kähku koristasime asjad maast ära, et ta neid ei vigastaks kuidagi moodi. Temaga oli paras möll. Pidevalt pidi temaga õues ka käima. On koer alles. Häälitseb ka nagu siga :)

Mina õpetasin veel Sannule lugemist ja kirjutamist ja tähti ja tegelesin veidi temaga. Läheb ju sügisel kooli teine. Mina küll oskasin juba viie aastaselt lugeda. Tähti tundsin ma juba neljaselt. Aga noh eks tema ole ka kahekeelne ning on selletõttu tal raskusi.

Igatahes siis mängisin ma temaga vaikselt laua taga ja kiikasin korra ka oma iPodi ja avastasin sealt ühe uue e-maili. Ja see pani mu südame tuksuma. :D okei, aga hetkel sellest ei räägi. Igaks juhuks :) Järgmine nädal saate teada kui käin seal ära :D

Ilusat vaheaega ja kõigil palju edu homsetel katsetel !!!

ma pole veel kunagi nii vait olnud.

Suurem osa päevast olen täna vaikinud. Ja mulle meeldib see. Tore on olla vait. Lihtsalt vaikida. Kõlab küll kummaliselt, kuid mul pole enam seda meeletut rääkimise vajadust, mis on ennem olnud.

Võtsin täna ka kekast osa, kuigi mul kestab vabastus selle nädala lõpuni. Aga kuidagi tore oli vastu palli oma viha kanda. Leevendav. Peale kekat läksime kooli. Bussi ootama. Finally tuli ka see buss, aga see bussisõit.. ohpekki. See oli tõsiselt kohutav, sest lisaks Käravetele käis buss ka veel ühte teisse kohta. (Jänedalt edasi, Perila poole) ja see metsavahetee. See oli jah, suht kohutav. Loksutas ja hüppas nii mis kole. Asfalt oli ikka jäine, ja siis olid seal rööpad sisse sõidetud ja siis olid seal jääkamakad ja mida iganes veel said selle tee koledaks teha. Ning see buss seal muudkui hüppas ja sheikis nii koledalt et peale 20 minutilist sõitu, kui jõudsime Jänedale tagasi, hoidsin kätt suu ees. Kui mõni minut hiljem meie peatus jõudis, läksin kohe lumehunnikusse oksendama. Süda oli lihtsalt nii paha sellest sõidust. Kodus jõin natuke vett ja siis läksin magama. Päris paha oli olla.

Ärgates polnud ka parem. Ikka sees keerles ja pöörles. Jätsin õhtusöögi ka vahele.

Vanematele ütlesingi, et buss sheikis mu sisikonna segi. Kuigi tegelt on mul vist palavik. Tuline olen. Ja külmavärinad piinasid ka. Ema küll kahtlustas, et äkki olen ma külmetanud ja võisin haigeks jääda, aga talle ma ütlesin et kõik on korras. (Tegelt pole ju)

Aga see selleks.

Homme on viimane päev. Siis tulevad katsed. Ja siis on vaheaeg. Mis on juba ette hukule määratud. Time to be with myself. Yea.

Olks, seniks. Bye.

Tänase päeva laul: Luisa Värk - Kodu. link.

naitmäär

Mingi masenduse laine käib vist hetkel üle.. vähemalt mul on küll selline tunne..

Midagi toimub. Midagi tõsiselt ka toimub. Naq, mul pole enam üldse tuju. Ma ootan, et ma koju saaksin. Ma ei taha koolis olla. Ma ei taha inimestega suhelda. Ma ei taha mitte midagi. Ma lihtsalt magaksin. Lõputult magaks. Bussis, koju jõudes, õppimise vahepeal, telekat vaadates, öösel. Tahakski magama jääda. Kuni sinnani, mil tuleb "See päev".
Kuulan muusikat ja valan tundeid. Tõsiselt toimub midagi. Ja ma ei oska kohe mitte muffigi selle jaoks ka teha. Ja ma vist ei tahagi. Ja tegelt, ma naudin seda. Kuidagi tore on istuda tund aega kusagil nurgas, koolis. Haletseda ennast.
Jah, kõik mida sa mõtled, on õige. Sa võid mõelda, et ma olen ülbe, paks, vastik, bitch, õel, maitea.. südametu, kahepalgeline.. jne. Mõtle siis edas
i. Kui sa nii mõtled, siis järelikult arvad ka nii. Ja kui sa juba arvad nii, siis pole kahtlustki, et ma olengi selline. I´m your sweetest nightmare.

Midagi positiivset ma vist öelda ei oska. Peale selle, et õues on juba soooe. Kõik sulab, vaikselt. Ja kahe päeva pärast, tegelt natukene rohkem, on kooli katsed. Ja ei tea üldse mida selles osas ette võtta. Ma ootan seda, tahakski juba kuidagi vaikselt sulada kuhugi suurde massi, kus mina kedagi ei koti. Aga lihtsalt see, et ma pean sinna minema inimestega, kes m

ind ei salli enam.. see viskab küll kõhkluse sisse. But, no worry, I´m outsider.

suur kuri Ingrid tuleb ja sööb nüüd teid ära. Värisege ja kartke !!!

Tänase päeva laul: HIM - Vampire Heart. link.

14. märts

Täna oli, ja on siiani veel 14. märts. Emakeelepäev.

Meie koolis tähistasime seda niiviisi, et meil oli üks aktuse moodi asi ja vahetunnis, enne aktuse algust anti meile Valeriaga mapid ja siis meie pidime aktuse sisse juhatama ja seejärel ka oma slideshow esitama. Meil vedas. Saime hästi hakkama. Kuigi me polnud ennem mitte kordagi harjutanud. Lihtsalt läksime ette ja rääkisime. See on positiivne.

Ja ka vist ainuke positiivne asi tänase päeva jooksul, sest ülejäänud asjad pole nii rõõmsad. Nagu näiteks panin ma blogi kinni. Aga noh arvata on, et ma teen selle jälle lahti. Ma olen lihtsalt nii mõjutatav inimene.

Lisaks suutsin ma oma peas ja südames paari inimesega tülli minna. Õnneks seda ainult enda sees.

Ja siiisp... etjah. Suht olen nüüd hüljatud edasi.

BTW, Ma ei armasta enam kedagi.

Emotionally broken.. because i still don´t know, which one I have to choose... I think.. nobody.. :(

Btw, Sundays rules. Just I suck.. no.. not like that. Please don´t think so dirty.

Song of today: Newsboys - Miracles. link.

mina läbi aegade.

Käisin täna Orkutis. Vaatasin enda vanu pilte ja leidsin palju vana ja naljakat. Korjasin huvitavamad pildid kokku ja panen siia ka. Saate kiigata, milline ma olen siis olnud mõni aasta tagasi. Siin on pilte aastast 2008-2011. Küll olen ma olnud pruun, roosa, lilla tukaga, väga hele, ja lihtsalt blond.

Et teil oleks kergem aru saada, siis panin need väikesesse ajalisesse järjestikku :)

I try to catch my breath again

Pistsin just põske oma viimase Karl Fazer metsapähklitega šokolaadi. Šokolaad on viimaste päevade jooksul nii armsaks söönud. Lihtsalt söön ja söön neid. Sünnipäeva puhul sain päris palju neid. Alles on nüüdseks ainult 1. Aga on ka põhjust neid süüa. On olnud rasked ajad ja šokolaad on selline hea asi, mis leevendab seda paha tuju. Magusa maagiline võim muuta asjad talutavamaks. Ja seda ongi vaja. Sest meeleolu pole just kõige kiita.

Õppisin, istusin voodile, vaatasin aknast välja. Päike säras tol hekel. Mõtlesin, et kuidas ma suudan kõik enda jaoks nii vastikuks muuta..Hoidsin pisaraid tagasi ja tõusin. Läksin akna juurde. Vaatasin välja, ning pöördusin tagasi arvutisse.

Olen täna terve päev olnud lukustatud enda tuppa. Ei, mul pole karistust. Lihtsalt ma ise tahtsin olla teistest eemal. Olla õpikutega ja endaga. Olla enda pisaratega. Ja oma mõtetega. Selgust pole ikka saanud.

Loodan homsele. Käin Tapal ära. Kui toimub noortekas, jään sinna ka. Pole seal kaua käinud. Olen kaugeks jäänud inimestele. Keegi ei tahagi enam eriti rääkida. Juhtub. Elu peab võtma nii nagu see on. Lihtsalt mõnikord on mõnede inimeste jaoks seda liiga raske võtta. Ja mulle tundub üleüldse, et mul on mingi sõel pähe visatud. Näen aukudest läbi, aga sealt läbi ei pääse. Ja ma tahaks sealt välja saada, aga ma käin koguaeg ringiratast ja ei leia seda pragu, kust läbi pugeda.

I won't, I won't leave without a trace.

I won't be erased.

Tänase päeva laul: Demon Hunter - I play dead. link.

saturday day

Üle pika aja üks laupäev, kui olen kodus ja terve ka. Kuigi see laupäev jah pole olnud niisugune nagu oleksin lootnud.

Uni oli raske. Unes nägin kooli sisseastumiskatseid, paanitsemist ja igast muid koolimuresid. Polnud üldse lahe. Hommik oli ka nõme. Kodused pole harjunud, et täna on laupäev ja ma tahan ju ka magada. Halloo ! võiks ju natukenegi austust olla ja laupäeva hommikuti vaiksemalt tegutseda, et mitte mind üles ajada. Aga looda sa.

Poole kaheteistkümnest hakkasin õppima (tegelt oleks samal ajal tahtnud magada hoopis) ja siis õppisin kuni kella neljani. Suht massive värk. Mata võttis ikka aju nii läbi. Teistest ainetest pole vaja rääkidagi. Aga vähemalt sain ma kõik nüüd esmaspäevaks ja uueks nädalaks tehtud, et muret ei tohiks olla viimasel koolinädalal.

nulllll

Naq, tuju on totallly null.

Reede. Nädalalõpp. Nagu hommikul mainisin, siis olid mul osad asjad õppimatta ja see tekitas palju pingeid. Mõni halb hinne lendas ka. Osad teen esmaspäevaks uuesti.

Peale tunde läks lõbusamaks. Kiusasime Angelicaga veits Valeriat. Väike veemöll ja seebisõda ja lumi oli ka teemas. Siis ärandasime ühe jope ja pugesime sinna Annuga koos sisse. Ehk siis moodustasime koos ühe suure Aigari. Apppi kui naljakas oli sellega mööda koolimaja ringi joosta. Minul üks käsi varukas ja Annul samuti. Õpetajad vaatasid et me hullud.. -.-

Siis oli tore. Kuni kella kolmeni oli tore koolimaja peal ringi joosta, wc-s hullata ja koridoris veidrusi teha. Siis aga saabus koolibuss ning meie õnn aeti laiali.

Ja õnn on laiali praeguseni.

Nii nõme tuju. Nii nõme olukord. Tunnen nii meeleheitel ennast. Nagu.. midagi juhtuks või siis on juhtunud. Ma ei usu, et see Jaapani maavärin nüüd mind niipalju mõjutaks.

Aaah.. tahaks rohkem rahu südamesse. Tahaks rohkem päikest. Tahaks rohkem rahu. Tahaks rohkem armastust. Tahaks rohkem sallivust. Tahaks et rohkem oleksid mu sõbrannade elud roosilisemad. Tahaks elada pilve sees. Tahaks kaduda reaalsusest. Tahaks sind kallistada. Tahaks rääkida, meeletult rääkida. Tahaks rääkida nendega, kellega ma pole varem rääkinud. Tahaks kohe facebookis olles need võrgus inimesed lihtsalt lahti võtta sealt ja rääkida nendega. Aga ma ei suuda. Ma ei oska. Ma kardan. Mul on enesehinnang madal. Ja ma kardan asju mida pole olnud. Mul on depressioon. Mul on masendus. Ma olen nii sassis endaga.

Ja nüüd kõik arvavad, et ma olen mingi mõttetu ajaraiskajast teenager. Kes ainult elaks oma probleeemi maailmas. Ja kui teile tõesti ei meeldi seda lugeda, siis ausalt. Minge lugege oma moeblogisid või mingite ülilahedate-juba-kirjanikuks-sündinud-lahedate-noorte blogisid.

Edu !

Tänase päeva laul: Pillar - Throwdown. link.

Life sucks

Ma nii vihkan seda. Juba eilse õhtust saadik. Siis kui meile anti nii palju kodutöid tänaseks, et ma lihtsalt ei suutnud neid ära teha. Sellest tekkisid ka emaga tülid.
Öö oli nõme. Magada oli raske ning jällegist olin ma juba kuuest üleval. Kardinaid avades vaatas vastu kole pilt. Tra seda lund peab nii palju juurde sadama we? Jälle on kõik teed ja puud lund täis. Tuisk on nii meeletu olnud. Aaarghh nii vihane olen. Ma nii lootsin et buss oleks kusagile kraavi pannud või puusse sõitnud kui me kooli läksime.  
Vihkan seda elu, vihkan ennast. 
Ja täna tuleb ka mingi sitt päev sest mul on õppimatta kõik tähtsad asjad. Matas on 40 ül asemel tehtud 15, venekeele 20 nimisõna sõna koos omadussõna käände ja tõlgetega pähe õppimatta. Fack vene keel. Füüsika ka tegematta jne. Ainult ajaloo ja osa Inkast tegin ära. Matas pranglisin ka. 
Ilm ka sakib. Raisk see lumi. Mine na***i ja ära tagasi tule :@  

PP tuleb

Hehee.. facebook võib vahest nii rõõmsaks teha. Nagu täna, kui ma nägin, et on valminud selle aasta PP ametlik kodukas. Awwiies :D Näete, panen lingi ka siia. Saate rohkem uurida PP kohta ja seal ringi vaadata. Aah.. nii ootan seda.

http://restarter.ee/

Wii. ja mul on väääga palju õppida, niiisiis chao.

Tänase päeva laulukene: Hillsong United - Yours forever. link. Kuulake ja vaadake. :)

"Kui sa veel nii teed, siis ma löön sind!"

... Ja ma lõingi...

Täna pole üldse meeldiv päev olnud. Hommikul olid mingid segased lood ja pärastpoole ka. Kõige jubedam vast oli see, kui ma tulin söömast tagasi ja jalutasin vaikselt trepist ülesse teisele korrusele. Siis nägin, et üks viienda klassi tatt oli Valeria koti ära võtnud. Ta sai selle ka kohe tagasi, aga siis see väike poiss jooksis just minu poole. Ning kui ta tuli, siis ma tõesõna võtsin tal kratist kinni seal nurgataga, surusin vastu seina. Ja ütlesin, et kui sa veel nii kiusad, siis ma löön sind. Sellepeale see väike kont ainult irvitas või midagi ja siis ma lihtsalt lõin teda. Jah. Panin käe rusikasse ja virutasin talle. Vastu lõuga. Õnneks mitte kogu jõuga, vaid noh.. poole jõuga. Siis oli tal küll aiaa ja oiaa. Jätsin ta sinna nurgataha ja jalutasin ise minema.. Vot. Ja mis te nüüd arvate sellest. See pole ju mina. Aga lihtsalt nii hea tunne oli virutada talle, sest ta niigi kiusab iga vahetund kedagi ja siis möliseb mingit lolli juttu ja siis see ajab nii närvi.. aargh..

Ning kusjuures see polnud ju ainus kord täna. Koolibussiga koju sõites olid nad jälle seal ja siis nad tulid mingeid häälistusi tegema (liiga palju annoying orange videoid vaadanud vist) ja siis ma vehkisin jälle veidike oma rusikatega seal. Nüüd oleks juba äärepealt ka üks neljanda klassi poiss pihta saanud.. kuid õnneks mitte.

Aahh.. ma ei tea. See pole ju üldse minulik. Ja mulle ei meeldi ka see, sest see pole ka üldse kristlik. Ning milline noor tüdruk käiks ringi ja lööks viiienda klassi tatikaid. Noh, eksole. Mingi isetegevus siin sees möllab.

Shit happens. Muud ei oskagi öelda.

10. Märts ja tuisk möllab. :O

Eile kella kolme ajal koju minnes tabas mind välisust avades üks korralik sorakas vett pähe. Ja ma arvan et mitte kunagi varem pole üks sorakas vett mind rohkem õnnelikuks teinud kui seesamune eile. Sest kui lumi hakkab sulama siis on kõik kohad vett täis. Aga  rõõmustasin vist vara sest täna hommikul puhus meeletu tuul. Ning öösel oli päris korralikult tuisanud. Isegi suur tee oli ühest kohast täiesti paksu lund täis. 
Hakkasime siis valeriga minema ning sattusime ka traktoriga kokku ning meganaljakas oli see kui traktor tuli keset teed ja meie ei teadnud valeriaga kummale poole minna sest igalpool olid lunevallid. 
Koolibuss aitas ka vahepeal üht Sõiduautot mis oli kinni jäänud. On alles talv mis ei taha lõppeda. Kas see on siis  10. märts?? Tuiskude ja külmaga. 

lift me up - let me go

See lause on mind vaikselt saatnud terve tänase päeva. Ma ei tea küll, kust see tuli, kuid kusagilt see igatahes tuli ja minu sisse keerlema jäi. Ja ohh, kuidas ma tahaks et see oleks nii. Et keegi tuleks ja tõstaks mu siit ülesse. Kõrgele. Sellest dimensioonist välja. Universumisse. Et ma saaks keerelda, tiirelda, lennata, armastada, hõisata. - Ja samas ma tahaks jälle karjuda, möirata, joosta, peksta, nutta, valada tundeid endast välja, et saada vähekenegi kergemaks. Kuigi siis oleksin ma ju täiesti tühi. Eksole nii. Tahaksin. Tahaksin.

Tead, aga peale selle ma tahaks veel palju asju.

Kõige enam ma tahaks teada, et kes on see, keda sina armastad ?

Tänase päeva laul: Moby - Lift me up. link.

Laastatud tühermaa ei oota su pisaraid, vaid käsi, mis istutab puid

Täna oli siis naistepäev ja ka vastlapäev. Minu jaoks tegelikult üks täiesti tavaline päev, kus ma võitlesin masendusega. Ajasin minema seda koguaeg vaikselt. Õnneks sain temast jagu :)

Kelgutamas ei käinud. Hernesuppi ei söönud. Ainult kuklikest sõin. Ja naistepäeva õnnitlusi sain ma ka.. vähe. Ainuke poiss, kes soovis seda oli mu klassivend, kes saatis keset ajaloo tundi minule ja Sirlile samal ajal sms-i. Tegelt ma pole päris kindel, kas see ikka oli tema. Aga ta ütles ise, et see on tema. Loodame siis et oligi :)

Pärastlõuna oli mõnus. Siis kui tunnid läbi said. Valeria jalutas koju. Ja mina läksin Annuga Jäneda peale jalutama. Käisime poes, saatsin ta tema maja juurde, aga kuna meil oli nii hea jututeema, siis me jalutasime tagasi ja käisime raamatukogust läbi. Ning siis tegime pargis tiiru ja lõpuks saatis Annu mind koolini tagasi. Ja ootas koos minuga ka koolibussi ära. Mulle täiega meeldis see aeg. Sai kuulatud, sai ise muret kurta. Ja sai niiisama lahedad oldud. Ning Jäneda peal ringi käia on ka alati chill, kuigi vahest võib kahtlaseid inimesi näha, aga see ongi Jäneda eripära. Niiet, tulge kõik Jänedale :D

Õhtu oli ka tore. Kirjutasin tund aega kirjandit. Täiega meeldis, sest jutt voolas ja sain kõik otsast lõpuni kirjutatud täis. Tegemist oli siis sellest kollasest eksamivihikust kirjutamisega. Valisin teema "Elame infoajastul". Kuulasin samal ajal ka Hillsongi laule taustaks, see andis palju harmooniat juurde. Mulle meeldib kirjutada.. Tuleks see ainult paremini välja mul...

Egas rohkem polegi midagi öelda. Mälestused vaikselt kummitavad siin mind.

Loodan, et teil oli kena vastlapäev ja veel kenam naistepäev !!!

Tänase päeva laul: Hillsong - Freedom is here. link.

sünnipäevamuljed

Niisiis. Paneksin siia ka paar linki Tuta ja Annu blogist kus on päris mõnusalt kirjeldatud me sünnat. Veidike teisest vaatenurgast kui mina kirjutasin.

Enjoy!

Tuta oma - siin

Annu oma - siin

Tuta ja Annu, nüüd te blogi reiting tõuseb mürinal ;D

Duššikabiini pildud.

Ja vannika pildid. (Ilmselgelt on pidu täies hoos)

Ja kook. Ning soovid. Ning siis puhh.

JA ma olen nii õnnelik, et mul oli võimalus olla kolm päeva järjest õnnelik. Aitäh veelkord teile kõigile. Armastan teid meeletult.

ajapidamine sassis. Päev taga

Tere-Tere!

Niisiis, olen oma blogimajandusega veidike ajast maas.. eile kirjutasin laupäevasest ja unustasin eilse, pühapäevase päeva hoopis sootuks ära. Kuigi eile oli ka väga mõnus päev.

Mälu on mul selline nagu ta on, aga küll kõik tähtsamad punktid ikka kirja saame siia :D

Kuna laupäeva sünna oli nii mega, siis mul lihtsalt ei tulnud öösel und ja sain ennast magama alles kolme aeg. Tervelt kaks tundi keerlesid peas sünnipäeva juhtumised ja tegemised ja kõik see mõnus laupäev, mida tahaks tagasi.. see möödus liiga kiiresti :(

Nuh, ja siis ma ärkasingi pühapäeval suht kella 9 ajal juba, aga kodust välja sain hoopiski hiljem. Pidin Angelicaga kell 11 Vabakal kokku saama, aga ossajutt, ma jõudsin alles kesklinna 11.50 ...

Kodus oli kiire. Ja siis ma ootasin ka bussi oma 10

minutit. Ilmselgelt polnud ma kaua aega bussiga Tallinnas sõitnud ja seetõttu oli ka ununenud, et on pühapäev ja bussid sõidavad 20 minuti tagant... Ja lõpuks kui see tuli, oli päris mõnus tunne. Esiteks sellepärast, et sain sooja. Ja teiseks sellepärast, et nii tore oli jälle sõita selle nr 23-ga, millega suvel sõitsin oma nädal aega iga hommik ja õhtu. See marsuut on nii pähe kulunud juba ja minuarvates oli tore üle mitme kuu jälle sellega sõita.

JAH.

Kui Ingrid Annu juurde Virusse jõudis, oli kell juba 11.50 ning Ingridil oli väga mark, et sõbranna pidi teda mitu tundi ootama. (Jah, mul on siiani mark)

Igatahes, olime otsustanud ka seekord Olevistesse minna ja sinna võtsimegi suuna. Täiega mõnus ja harmooniline ja armas oli seal olla. Kuidagi kodune tunne, kuigi olen seal viibinud ainult paar korda. Aga tõesti on tunda sellist erinevust kohe uksest sisse astudes. Isegi Annu märkas

seda. Isn´t great :D

Kui need kaks rahulikku tundi olid läbi saanud, siis rääkisin veits vennaga ja hakkasime Annuga Balta poole jalutama, sest plaan oli minna rongile ja koju. Aga vend tuli ja võttis meid peale ja siis sõitsime meie juurde. Sest vend unustas mu roosi maha -.- Käisime Vasjaga (venna koeraga) õues ja Annu sai peale inimeste ka veel koera pildistada.

Ja siis juba Ülemistele ja rongile. Jänedal sain emmega kokku. Ja siis sõitsin juba koju, kus ootas mind makaronisalat ja tort ja pärast sain vanaisalt ka veel kingi. Väga lahe.

Ainuke negatiivne asi oligi see, et mul oli palju õppida, aga õnneks jõudsin tehtud kõik.

Magama sain eile hilja, sest Johannaga oli mingi msni jutuajamine, mida ma kohe ei suutnud lõpetada. Lõpuks oli mul lihtsalt niii uni, et silm läks juba kinni ja siis sulgesin ka läpaka kaane nagu oma silmad ja jäin magama.

Täna.. ärkasin megaväsinult. Unenägu oli ka creepy. Aga õnneks möödus pikapeale see uni ning suutsin need 7 tundi ära kannatada. Vahetunnis sõime kommi ja arutasime sünnat ja muid asju.

Igatahes, aitäh et lugesite. Kena õhtu jätku. Vot.

A ja kuulake laulu ka :D jääb kummitama (peded tegid peegelpõranda peal kükke, jalas polnud pükse, jalas polnud pükse...)

tänase päeva laul: Winny Puhh - Peegelpõrand. link.

Yeaa, see pilt peabki siin kaks korda olema. By the way ...

16

Terekest. Ma jõudsin ka üle pika aja blogisse. Ja mis vahepeal juhtunud on ? Ma sain ju 16 :D

wiii. Aah.. ja see sünnipäev, see oli ikka nii mõnus. Metsik lausa. Ja võin kohe mainida, et see oli õunamahlapidu, niiet no alcohol. Ainult looduslikud rõõmud. Aga alustame siis laupäeva hommikust, kui ma ärkasin väsinult, unisena, kõhuvaluga ja suhteliselt kurvana, ehk siis peotuju puudus.

Emps viskas mind siis jaama ära ja seal perroonil sain ka Valeriaga kokku. Ta tegi mulle mingi megakalli ja siis hakkasime rongi ootama. Ja millegipärast ootasime seda pool tundi.. Oleksin peaaegu ära jäätunud seal oma õhukestes riietes. Huh. Lõpuks saabus me kauaoodatud rong ja kimasime rõõmuga Tallinna poole. Iga sekundiga tuli Tallinn lähemale, kuid minu tuju ei muutunud sellest midagi. Ikkka oli mingi pind nagu südames. Välja tõmmata seda ei suutnud.

Õigepeatselt olimegi pealinnas kohal. Saatsin Valeria mingile ühistranspordile (ma siiani ei tee trammil-trollil vahet) ja siis ise jalutasin vaikselt ja rahulikult hommikuses päiksesäras läbi vanalinna kesklinna poole.

Jõudsin Solarisse. Mm.. Käisin all poes ja rändasin ülesse tagasi-Ticketprosse. Seal sain kätte oma Solarise kaardi, mille tegin juba detsembris, kuid mis jäi mul vanuse tõttu kätte saamata. Nüüd on see ilus lilla kaart mul rahakoti vahel olemas. Ja siis hakkas meeletu igavus. Sest kell oli kuskil pool kaksteist ja sünna pidi algama kella kolme ajal. Yeap. Helistasin vennale ja siis rändasingi tema baari. Lootsin seal tukastada mõned tunnid, kuid ossapoiss seal oli selline läbu sees, et wuh. Mingi reedeõhtuse party afteka pidajad arvatavasti. Kahju oli neid joodikuid vaadata, kes vahetpidamatta ajavad oma ümmargust juttu.. kuid ma läksin kööki ja sukeldusin 2,5 tunniks netimaailma. Vahepeal sain sõnumeid ja venna käest veel ühe kingi. Wii. Lõpuks ajas vend need pidutsejad minema ja hakkas ise koristama. Aitasin ka siis teda ja kuivatasin neid klaase seal. Väga armas. Kuulasin head muusikat ja ootasin millal kell saaks kolm, sest mul oli ikka mingi väga nõme tunne sees.

Ja siis ma istusin ja istusin seal arvutis. Kirjutasin fb õnnitlustele vastuseid ja üritasin ka magada. Aga sellest jah ei tulnud midagi välja. Igatahes :D siis... kirjutasin blogi ja siis..

siis kuulsin ma et keegi nagu tuli. Ma ei viitsindki vaadata, kes see oli. Kuulsin venda kellegagi rääkimas, mingi mehehääl oli. Ja siis vend ütles, et "Ingrid, sulle tuli külaline. " Mul oli nagu whaat. Ja siis läksin. Ja siis..

siis seisis üks sõber seal. Punase roosi ja kaardiga :) See tuli mulle nii suuuuuure üllatusena ja ma lihtsalt .. hohoho :D ma sain hetkega megarõõmsaks. See oli lihtsalt väga armas. Tõsiselt ka. Üks armsamaid asju minu elus :)

okei, ma sellest igaks juhuks rohkem ei kirjuta. Igatahes, siis jäime juttu rääkima ja varsti ilmus ka Annu oma võileivatordiga välja. Mis oli kingakarbis. Õnneks, sest muidu poleks vist seda alles olnud. Ta oli mitu korda käna käinud :D need on need libedad tallinna tänavad.

Ja siis natuke istusime kolmekesti seal. Rääkisime veits ja siis hakkas kell juba kolm saama. Ning hakkasime vabaka poole liikuma, mis on seal samas ligidal. Ennem käisime ka swedbankist läbi, kes tegi mu rahaga naljakaid asju.. Ning siis nägime juba Valeriat. Ja siis saime Helinaga ka kokku. Ning siis viiekesti olime natuke vabakal. Ootasime Juliat, aga saime teada, et tal läheb veel aega. Ja siis võtsime suuna viru poole talle vastu. Vahepeal jätsin mina oma sõbraga hüvasti. Ja otsisime Julia ülesse.

Teda oli nii armas üle pika aja näha. Ta on suuremaks muutunud. Pikkuselt, välimuselt.

Noh, vot. Ning hakkasime tagasi vabakale minema, kus meil oli AHHAA keskusesse aeg kinni pandud, aga me jah jõudsime sinna veidi hiljem ja me ei saanud enam sinna. Egas siis polnud muud teha kui kinno minna ja pärast tagasi AHHAASSE. Seda tegimegi. Solarisest võtsime filmi "Must luik". Kohad olid meil esireas ja sellepärast polnud ma ka eriti excited sellest filmist. Kuid saime õnnelikult vaadatud selle. Alguses mul tuli muidugi mingi nõrkusehetk peale ja siis nutsin seal vaikselt. Ainult Helina nägi seda. Teised ei tea sellest midagi. Okei, nüüd teavad. Tegelt oli väga hea, et Tutsik just mu kõrval istus, sest siis sai ta minu randme paika panna. Väga mõnus ja hea. Aitäh selle eest !

Kui kino oli läbi, jooksime AHHAAsse ja siis saime õnneks löögile. Käisime dialoog pimeduses vaatamas. Või siis.. katsumas, sest me ise ei näinud midagi. Ehk siis tunniks ajaks olime pimedad nind elasime pimedate elu. Kogedes neid asju millega puutume igapäevgi kokku. Väga õpetlik ja lahe ja huvitav oli.

See kestis tunnikese ning kui see kiire tunnikene oli möödunud, oli kell juba kaheksa kah. Valeria pidi seoses sellega vanaema juurde minema. Aga meie läksime sööma edasi. Nomnom. Venna baaris oli juba saun sooja pandud ja alla laud kaetud. Jee. see oli tõsiselt lahe. Peomütsid, tuututavad asjad, salat, võileivatort, saun, MULLIVANN, tort, bikiinid ja meeletu pildistamine..

Väga pikale sünna ei veninud, kuid see oli ikkagist nii megalahe. Nagu tõesti. Kipa. Saunas oli mega pilte teha. Ja mullivannis veega solistada. Sorry vend, et pärast palju kuivatama pidid seda ruumi.. :D

Pärast kui mu vend tegi taksoteenust ja sõidutas kõik oma ööbimiskohtadesse tuli välja, et tõesti oli see üks väga lahe sünna.

Ega väga ei imestagi. Ikkkagist minu ja Annu ühissünna. Ja nagu annu ütles, siis lõpuks saime selle tehtud. Jah, me olime seda plaaninud juba eelmise aasta algusest.. aga nüüd sai see reaalseks.

Samamoodi nagu sai eile ka üks minu unistus reaalseks.

JEP.

Aitäh ilustate kinkide eest. Need kõik olid väga armsad ja lahedad.

Aitäh õnnesoovide eest !!!

Armastan teid kõiki !!!

(pilte saate ka kunagi)