Aga täna siis oli teine karm õppepäev. Eile oli suht masendav päev, sest kohe esimeses tunnis sõimati jörsiks. Pfffgthsjdsjdasdas... ilus nädala algus oli tõesti. Teises tunnis panin otsad andma, sest maitea mis asi seal klasssis oli.. igatahes mingi koguaeg jäin magama. Nagu reaalselt... nägin und ka ja silme ees oli pilt tume ja värises. Pea käis pilt, pilt virvendas ja ruudud, mida ma ajaloo tv tagant sodisin, läksid ka üle joonte.. täiesti laksu all tunne oli.. mitte midagi ei mäleta. Ma pole siiani aru saanud, mis minuga tol hetkel toimus. Kindel oli see, et midagi oli väga valesti.
Ja viimane asi, mis rikkus mu tuju oli see, et aktusel anti meie KLASSILE šokolaad, sest me võitsime eelmise veerandi mälumängu. Aga üks tont krahmas selle enda kätte ja teisele ei andnud. Ka mitte küsides. Ja sõi seda ise. Mul sellest šokolaadist kama, lihtsalt mind ajab närvi et üks inimene võib nii vastik olla. Nii isekas ja aargh.. sööb suure šoksi üksi ära. Kuigi see oli klassile ja tema osa seal mälumängudes polnud mitte mingisugune. Ta ei käinud mitte üheski. Arghh :@ :@ mulle ei meeldi ülekohus. Aga mina pole ka kohtumõistja.
Täna oli talutavam päev. Tunnid läksid kiiresti. Vahepeal oli ka mingi tsirkus meil, mis oli küll mõeldud väikestele rohkem, aga ka meil oli seda lõbus vaadata. Esta tund jäi vahelt ära.
Peale tunde käisime õues jalutamas kolmekesti. Annu, Valeria ja mina lonkisin ka seal kusagil.
Midagi huvitavamat vist ei toimunudki. Elu läheb ikka nii kuidas läheb. Suhtlen päevast päeva samade inimestega. Mõni ei suhtle ikka minuga.. vahet pole, elab üle siis.
Nüüd ehk hakkab rohkem tegevust tulema. Pean näidendi jaoks oma teksid pähe õppima, liigutused ka. Õppima peab ka palju. Pühenduma rohkem oma usuellu ja muutma ennast rohkem sellisemaks, kellega ka mul endal on hea koos olla. Hetkel mul küll pole endaga hea olla. Ja kui nüüd täpselt praegusest hetkest rääkida, siis praegu ma süüdistan end. Süüdistan selles, et ma kooli katsed nii lohakalt tegin. Täna olid tulemused üles pandud. Ja mu punktisummat vaadates tuleb küll nutt kurku. **** aga ma ei nuta, sest ma usun et läheb nii kuidas minema peab. Kui ei saa sisse, siis järelikult on see Jumala tahe. Vot tak.
Nägemiseni!
PS: Salapärane lugeja, ütle mulle, kes sa oled =)
Tänase päeva laul: Straight Line Stitch - Black Veil. link. (rokime koos)
No comments:
Post a Comment