Mingi masenduse laine käib vist hetkel üle.. vähemalt mul on küll selline tunne..
Midagi toimub. Midagi tõsiselt ka toimub. Naq, mul pole enam üldse tuju. Ma ootan, et ma koju saaksin. Ma ei taha koolis olla. Ma ei taha inimestega suhelda. Ma ei taha mitte midagi. Ma lihtsalt magaksin. Lõputult magaks. Bussis, koju jõudes, õppimise vahepeal, telekat vaadates, öösel. Tahakski magama jääda. Kuni sinnani, mil tuleb "See päev".
Kuulan muusikat ja valan tundeid. Tõsiselt toimub midagi. Ja ma ei oska kohe mitte muffigi selle jaoks ka teha. Ja ma vist ei tahagi. Ja tegelt, ma naudin seda. Kuidagi tore on istuda tund aega kusagil nurgas, koolis. Haletseda ennast.
Jah, kõik mida sa mõtled, on õige. Sa võid mõelda, et ma olen ülbe, paks, vastik, bitch, õel, maitea.. südametu, kahepalgeline.. jne. Mõtle siis edas
i. Kui sa nii mõtled, siis järelikult arvad ka nii. Ja kui sa juba arvad nii, siis pole kahtlustki, et ma olengi selline. I´m your sweetest nightmare.
Midagi positiivset ma vist öelda ei oska. Peale selle, et õues on juba soooe. Kõik sulab, vaikselt. Ja kahe päeva pärast, tegelt natukene rohkem, on kooli katsed. Ja ei tea üldse mida selles osas ette võtta. Ma ootan seda, tahakski juba kuidagi vaikselt sulada kuhugi suurde massi, kus mina kedagi ei koti. Aga lihtsalt see, et ma pean sinna minema inimestega, kes m
ind ei salli enam.. see viskab küll kõhkluse sisse. But, no worry, I´m outsider.
suur kuri Ingrid tuleb ja sööb nüüd teid ära. Värisege ja kartke !!!
No comments:
Post a Comment