Reede. Nädalalõpp. Nagu hommikul mainisin, siis olid mul osad asjad õppimatta ja see tekitas palju pingeid. Mõni halb hinne lendas ka. Osad teen esmaspäevaks uuesti.
Peale tunde läks lõbusamaks. Kiusasime Angelicaga veits Valeriat. Väike veemöll ja seebisõda ja lumi oli ka teemas. Siis ärandasime ühe jope ja pugesime sinna Annuga koos sisse. Ehk siis moodustasime koos ühe suure Aigari. Apppi kui naljakas oli sellega mööda koolimaja ringi joosta. Minul üks käsi varukas ja Annul samuti. Õpetajad vaatasid et me hullud.. -.-
Siis oli tore. Kuni kella kolmeni oli tore koolimaja peal ringi joosta, wc-s hullata ja koridoris veidrusi teha. Siis aga saabus koolibuss ning meie õnn aeti laiali.
Ja õnn on laiali praeguseni.
Nii nõme tuju. Nii nõme olukord. Tunnen nii meeleheitel ennast. Nagu.. midagi juhtuks või siis on juhtunud. Ma ei usu, et see Jaapani maavärin nüüd mind niipalju mõjutaks.
Aaah.. tahaks rohkem rahu südamesse. Tahaks rohkem päikest. Tahaks rohkem rahu. Tahaks rohkem armastust. Tahaks rohkem sallivust. Tahaks et rohkem oleksid mu sõbrannade elud roosilisemad. Tahaks elada pilve sees. Tahaks kaduda reaalsusest. Tahaks sind kallistada. Tahaks rääkida, meeletult rääkida. Tahaks rääkida nendega, kellega ma pole varem rääkinud. Tahaks kohe facebookis olles need võrgus inimesed lihtsalt lahti võtta sealt ja rääkida nendega. Aga ma ei suuda. Ma ei oska. Ma kardan. Mul on enesehinnang madal. Ja ma kardan asju mida pole olnud. Mul on depressioon. Mul on masendus. Ma olen nii sassis endaga.
Ja nüüd kõik arvavad, et ma olen mingi mõttetu ajaraiskajast teenager. Kes ainult elaks oma probleeemi maailmas. Ja kui teile tõesti ei meeldi seda lugeda, siis ausalt. Minge lugege oma moeblogisid või mingite ülilahedate-juba-kirjanikuks-sündinud-lahedate-noorte blogisid.
Edu !
Tänase päeva laul: Pillar - Throwdown. link.
No comments:
Post a Comment