Teadmatus ja tilluke ootus on möödas. Tartus on nüüdseks käidud ja jätkan igavalt oma vaheaega.
Reede päeval oli minek. Lõpuks kujunes minek tapakatega ja Tartu rongiga. Rongis oli mõnus, meile tehti special koht vabaks, et saaksime kõik koos istuda.
Tartu on nii kena. Poole rahulikum kui Tallinn ja kuidagi nii mõnusa olemusega. Vot sinna tahaks suvel veel trippima minna mõneks päevaks. Ma arvan, et mul oleks tohutult palju selle linnakese kohta avastada ja nendel tänavatel seigelda. Pealegi, olen ma seal nii vähe kogu elu jooksul käinud.
Nüüd PP-st ka.
Minu jaoks olid need neljandad piiblipäevad. Kuid alati on nendel midagi uut. Tänavusel aastal oli neid muudatusi juba rohkem.
Näiteks oli ööbimine jaotatud nii, et poisid-tüdrukud olid eraldi. Meil vedas ja saime oma Tapakatega ja Käsmukatega ühte klassiruumi, niiet omad joped olid koos ;)
Tüdrikud ööbisid Kommertsgümnis ja poisid Kivilinna väikeses majas.
Koosolekud olid lahedad. Ainult neid oleks võinud rohkem olla ja pikemalt. Kaks tundi õhtul oli kuidagi tsipa vähe. Kohati tundsin, et hing oleks vajanud pikemat kosutust.
Õhtuti, kui A.Le.Coq-is olid tegevused lõppenud, toimusid koolides edasi campused e.aftekad. Ning laupäeva hommikul oli ka üks campus, mis pigem oli nagu seminar. See käsitles teemasid nagu anoreksia ja depressioon, mis panid nii minu kui ka paljudki teised mõtlema. See oli sügav ja puudutav. Lood, mida räägib inimene kes on selle asja läbi teinud, on tohutult liigutavad.
Eri vanuses poistel ja tüdrukutel olid erinevad asjad, niiet ma ei tea mis teistel toimus, kuid meil oli esimesel õhtul näiteks ka moeshow (see oli feil :D )
Ülistus oli võimas. Koos muutis asja põnevaks ja eriliseks. Laulud olid küll võõrad veidi, kuid ka nende seast leidus neid mis siiamaani kummitavad. Üks laul oli muidu ülikõva. Sellist ülistuslugu pole küll never ever kuulnud. Ma lihtsalt ei suuda seda isegi kirjeldada. See oli midagi enneolematut. woaaah. Kui see jõuab ka youtube, siis see jõuab raudpolt ka siia. Sest see lihtsalt oli võimas lugu.
Üldjuhul oli mu tuju up. Vahepeal viskas osade kaaslaste käitumine minu ego möllama, kuid siis üritasin end rahustada :)
Reede päeval, minnes ja kohale jõudes olin ma vist kõige õnnelikum. Häppyface oli ees ja iga asi oli tohutult funny. Tundus, nagu muresid ei eksisteerigi enam. Sõpru nägin, keda polnud piisavalt kaua näinud ja kallisid sain nii palju. Käisime kohvitamas ja chillimas Eedenis Mõnus.
Pühapäeval oli ristimine Anne kanali ääres. 12 inimest sai ristitud. Nende seas üks minu sõber ka. Yay, ma olin ja olen siiamaani nii õnnelik tema üle. Hämmastav kui palju on ta muutunud oma olemuselt selle 4 aasta jooksul, mil ma temaga esimest korda kohtusin. Punkarist on saanud kristlane. Kas pole mitte Jumal teinud imelist tööd tema elus. On küll.
So... mis veel..
üldiselt:
Jumal on wonderful ja see on lihtsalt võimas, et u. 700 noort tuleb üle Eesti kolmeks päevaks kokku ühte linna, et kiita ja austada Teda ja koos mõnusalt aega veeta.
Väikest kokkuvõtvat vidiut saab näha ka siit
Ma klõbistasin oma Sonyga mõned pildid ka. Pole küll parimad, aga midagi ka minu vaatekaamerast.
Kui tahate näha paljusid pilte profilt, siis http://kaev.net/
 |
| ilmselgelt olin ainuke, kellel polnud õde. |
 |
| tigutorn |
 |
No comments:
Post a Comment