10 kuu möödudes

 Kui kuskilt otsast kahaneb, kas siis mingil lähiajal hakkab ka teisest otsast jälle kasvama?

Viimasel ajal on hullult palju tekkinud neid n.ö lainelisi graafikuid. Just neid, mis tõusevad ja siis jälle langevad. Nagu aktsiadbörsi graafik, vist ? või midagi sinnapoole...
Mul oli kasv. Tugev kasv, kuid nüüd äkitselt see takerdus ja siin ma nüüd olen. Seisan ühe koha peal ja mõtlen, et kas seismine on ka tagasiliikumine või on see lihtsalt aeglane arenemine?
Otsin jälle vastuseid küsimustele, millele peaksin juba vastuseid teadma, mitte neid välja leiutama. 

10 kuud on peaaegu täis tiksunud. 

Hämmastasin täna, et millise elu ma olen suutnud nende 10 kuuga üles ehitada. Kindel olen ma selles, et see ongi minu elu minu moodi. Mina olen seda kujundanud kõik need kuud ning end sinna elama pannud. See on nagu oma loodud kunstiteos, mille kõiki triipi ja varje sa tead, sest sa oled need ise kujundanud. Aga jooksul küll värvid tuhmuvad, kuid pilt jääb samaks. Sealt on raske midagi kustutada, kuid kerge juurde joonistada.  It's my life.  Vahepeal viskab ka kardina ette ja siis tahaks põgeneda selle elu eest. Kuid enda elu eest ei saa põgeneda. Eriti mitte selle eest, mille sa oled loonud. 

Endiselt on naljakas mõelda, et ma olen nii kaua üksi elanud. Ma vist ei harju sellega veel niipea ära.  

Ollis Annelit lõbustamas

 Kõht koriseb.

Sellest saab järeldada palju asju.  Näiteks seda, et ma olen jälle hullult ringi liikunud ning söömise unustanud. Või siis näiteks seda, et  kell on palju ja on öö. Pikk päev on seljataga ja hommik on ninaees.  

Õues on mega valge, sest jaanipäev on juba lähedal. 

Igaks juhuks mainin ka selle ära, et võib juhtuda selline mätas, et ma ei tule vahepeal mitu mitu päeva midagi  kirjutama. 

Head jaanidepäeva!

Ingridilt