päike paistab, ilm on soe...

Täna siis minupoolt ka pilte. Mu vennatütar oli paar päeva minu juures ja siis ta avastas kuidas mu telefoniga pilte teha. Niiet ta siis käis ringi ja pildistas kõike ja kõiki. Mõned sobivamad valisin siia ka. :)

• Esimesel värvin ma laudu ...

• Siin käib niisama lollitamine...
• Okei. See on mingi ... põõsas või lill... Igatahes ka see on Sannu tehtud.
• Niisama tshill hetk ;)

[ Muide, täna on 6 mai. Ja täna on ka mu vanaisa sünna. Ning see on eriline veel sellepoolest, et ta sai 80. ]

Täna koolis läks kiirelt. 5 tundi. Ja needki olid lühendatud. Ja kuna ma olin rattaga, siis sain varakult koju. Kuid see päev polnud pooltki nii rahulik ja tore, kui tundub, sest üks pilt jooksis mul kogu aeg silme eest läbi. Muusika tunnis me laulsime üht laulu. Ja selle lauluga meenus mulle üks inimene, kes laulis ka seda laulu. Ja kuna see laul on selline mis jääb kummitama, siis koguaeg kui see laul mind kummitas, tuli mulle silme ette nägu ja see inimene. Ning me viimane valus kohtumine. Mind painas see pilt, kui sa ta minust mööda jalutas. See tegi haiget. Ja teeb siiani.

Aga kui kurbus ja valu endasse ära ei mahu, siis peab seda kuidagi vähendama...või vähemalt mitte nii palju tundma või teistmoodi tundma või kusagilt mujalt tundma. Tahaks end raputada natuke reaalsemasse reaalsusesse kui omaeneste segaste mõtete ja tunnete reaalsus.

Kuigi ikkagi on üks suur üksindus ja armastuse puuduse tunne minus.

By: Ingrid