BACK !!!

Tagasi Paidest. Nimelt veetsin ma 30.aprill - 2.mai PP-l. Väga tore oli. Üritus leidis aset Paide Spordihallis. Ja ööbimine toimus selle kõrval asuvas Paide Gümnaasiumis. Sellel aastal oli minuteada kokku tulnud üle 800 noore. Mina käisin koos meie noortekaga.
Palju tuttavaid nägin, keda pole kaua kohanud. Kahjuks jäi suhtlemine veidike liiga vaikseks ja pinnapealseks. Oleks tahtnud rohkem vanade sõpradega rääkida. Aga ma saan aru, eks meil kõigil oli tegemist ja kiire ka muidugi.
Ma käisin terve reedese päeva ainult mingi õhukese lühikeste varrukatega pluusiga, siis mul praegu suht kurk valutab. Ja laulda sai ka nende kolme päeva jooksul nii, et jah. Kõvasti rääkida ei saa. Hääl karedaks juba läinud selle kolme päeva jooksul.
Aga 1.mai oli "Teeme Ära". Ja mina andsin ka oma panuse Paide linna jaoks. Ma pesin aknaid (koos teistega) ja seinu kuskil hooones. See oli tore. Ja need tädikesed, kes seal olid, need jäid ka väga rahule meie tööga.
Aga kõike sai väga palju. Ainult magada sai vähe. Öösiti umbes mingi 5 tundi või vähem. Öörahu oli muidu kell 02:00. Aga pmst kell 2 mindi alles spordihallist minema. Ja meie seal koolimajas olime veel üleval. Esimesel õhtul ma niisama sosistasin Johannaga mingi pool tunnikest. Teisel õhtul istusime poiste wc-s aknalaual. Mina kirjutasin ja Johanna niisama surfas minu telefonis. Magama saime peale kolme. Aga üldse enne seda sain ma ka vähe magada.Nii, et ma olen kohutavalt väsinud. Ja minu sees möllavad kurbus.......rõõm.......pettumus...........lootusetus............väsimus.............pahameel.......ja segadus. Tegelikult tahan ma hetkel kõige rohkem praegusel hetkel Paidesse tagasi. Spordihalli. Teisele korrusele. Ja seal lihtsalt istuda ja kuulata muusikat ja lihtsalt istuda nagu eile 2 tundi. Ja et siis tuleks keegi lihtsalt juttu ajama, nagu eile tuli Karl ...
Aga need ajad on möödas. Ja neid ei saa enam tagasi. Samamoodi nagu ei saa tagasi neid öeldud lauseid ja vaadatuid pilke. Me peame lõpuks aru saama, et neid tegusid mida me teeme, ei saa tagasi. Ja sõnad. Sõnu ei saa ka enam kunagi tagasi suhu toppida. Ning mõnikord võib kasvõi üks valesti öeldud sõna muuta kõike. Seda me teame. Kuid mõnikord võib just haiget teha see, kui midagi pole öeldud. Isegi vaikus pole hea. Teinekord võib vaikus murda südameid. Ja seda ta tegigi. Murdis südame. Ja lisaks südamele, ka hinge röövis minult. Kuid nüüd on see läbi. Kahjuks.
Aga vähemalt nüüd ma tean, et sinu peale ma ei looda. Kuigi ma nii lootsin. Sa isegi ei öelnud midagi. Ja mina oleks tahtnud sulle öelda viimasena, et "Iga hetk võib olla viimane ". Kuid sa lihtsalt jooksid ära. Nüüd ma sain seda teada ...