Minu isa ütles just hetk tagasi sellise lause:
"Kõik naised on reetlikud"


Khm.. Kas tõesti on see siis nii?? (küsimus pole mõeldud naistele) :D

Purunuenud lootused ja lõputud võitlused krooni nimel

Täna maksin viimast korda oma elus kroonidega ning samas sain ka oma esimesed eurod. Missest, et see summa oli ainult 3 euro senti.
Tegelt mul on nagu kohutavalt kahju, et euro tuli. Täpselt nagu mu ema ütles, nagu oleks keegi lähedane surnud, keda tagasi ei saa.. Ma alguses mõtlesin ka, et vahet pole ju. Aga nüüd on tõesti kahju. Need meie kroonid olid nii kaunid värvilised ja kenade eestlastega. Suured numbrid olid ka, :D Nüüd ainult mingi sendid ja väikesed numbrid.. Ja lisaks kõigele. See põhjustab niipalju peavalu. Ma olin poe järjekorras 10 minutit, sest kõik sehkeldasid oma eurodega. Ja siis kuna on nendega probleeme ja arusaamatusi, siis see ajab mu ema närvi. Ja kui ta on närvis, siis see on kohutav. Sest siis lähen mina ka närvi ja siis... jah. Niiet see euro on siiani suht nõme olnud. See ajas isegi bensiiniautomaadis selle automaadi sassi. Ei võtnud enam ei eurosid, ega kroone vastu. Täiest nõme. Emps helistas tanklainfosse ja seal öeldi, et oih. Normaalne.
Jajah, no eks peab ära harjuma selle euroga. Sente tuleb nüüd küll nii kuidas koliseb ning kui mõni kukub autos istme alla, (nagu täna) siis ai kui vastik on neid sealt ismealt oma küüntega kougitseda. Ja kesteab, mis kaagid seal istuvad. Jalgade porialt ja kust iganes veel.. huhh.. Häh, otsi veel istmealt seda eurosenti. •_•

aastavahetus 2010

Aastavahetus. Hmm.. ei teagi kohe, millest alustada, sest nii palju juhtus.

Juba päeval saabusin siis Annu juurde. Ja siis chillisime. Tegime padjasõda, mängisime karuga, lauamängu mängisime. Ja kui neil oli ka külalised saabunud, siis meie läksime õue jalutama. Põletasime säraküünlaid. Jalutasime klassivenna juurde. Luurasime seal maja juures, piilusime natuke akendest sisse ja siis otsustasime sisse minna. Koputasime. Ja lõpuks saime sisse ja siis olime seal. Aga õigepea lasime sealt jalga. Põhjuseid ei hakka siin lahkama.

Ja siis jalutasime Jänedal. Käisime oma lemmikkohas kiikumas. (kirjutage youtube otsingusse "lumepallike ja päikesekiir" siis näete ) Seal oli üüülipaks lumi. Ja siis jalutasime veel.. koju.

Ja siis tegi Annu mulle kena küünemaalingu. Lepatriinukesed.

Siis mängisime veel lauamänge. Mulle ei meeldi need enam.

Ja kui jõudis kätte peaaegu kesköö, siis jooksime õue. Lasime rakette ja saigi 2010 läbi. 2011 oli täie rauaga peal ja me lasime veel rakette.

Ja siis läksime tuppa, sest õues oli juba päris krõbe ning kell oli ka juba palju. Ehk siis palju keskööst läbi. Ja toas jäeti külalistega (keda ma ei tundnud) hüvasti. Ja siis aitasin neil lauda koristada. Peale selle jäime lihtsalt Annu perekonnaga nende elutuppa ja võtsime paar klaasi šampat ka. Muidugi oli seda veel alles ja siis kallati meile seda üha rohkem peale. (kuulsin kõlakaid, et me jõime ära 2 ja pool pudelt šampat..) Lõpuks kadusime vaikselt Annu tuppa klaasidega. Istusime veits arvutis, naersime. Sõime kommi, mida poleks pidanud tegema tegelt, sest need olid ka alkoholiga. Ja oi, seda polnud seal sees mitte vähe ju. Ja mingiaeg panime tuled kustu ja magama. Mina ja Annu kõrvuti. Hehe, päris lõbus oli. Soe oli ka.

Päris kaua olin ma seal, silmad lahti. Lõpuks sain silma kinni ja une ka silma, aga kella 6 ajal tuli janu. Siis tõusis ka Annu istukile, tõi mulle vett ja ise läks nägu pesema. Küsige ise temalt, miks ta peseb hommikul kell 6 nägu :))

Ja siis sain ma ka magada natuke.. kuni kümneni vist umbes.. sest siis tuli Mikukene meie voodi juurde. Ja ta leidis voodi alt tassi, kus sees oli see vesi, mida hommikul Annu mulle tõi. hmm. Ja siis ta kolistas sellega. Heh, armas tegelt. Peale seda olin veel pool tunnnikest üleval, sest pea valutas ka mõnusalt, aga kõik need teisest toast kostuvad multikahääled ja mänguasjade unelaulud ajasid mind ka jälle magama. Ja siis tunnistan, oli mul kõige magusam uni. Oleks vist õhtuni maganud, kui poleks mu ema 11.40 helistanud. Teatas et tuisk on. Ja et kui ma tahan autoga koju saada, siis just nüüd, sest pärast ta vb ei saa enam autoga mõnest lumehunnikust jagu ja siis pean jala tulema. CAMOON, ma ju ei taha jala koju minna. Kindad unustasin ka koju ju.. Ja siis ajasingi end käbe riidesse, (mkm, ma ei maganud alasti. Mul olid ööriided:) ) Ja siis otsustas annu mu küünemaalingu ka lõpetada. Hehee, unisena valgeid täppe küüntele teha.. ekstreemne võimis ?

Ja siis me arutasime veel ööd. Ja ma sain teada, et ma laiutan palju. NÕUVEII !!! :O

Muide, hommikul oli meil üks halenaljakas dialoog ka.

Mina: "Mul pea valutab"

Angelica: "Mul kõrv valutab"

Ma ei tea, mida ta sellega tegi. ausalt no :D

Aga selline tore aastavahetus oli minul :)

Kena uut aastat teile, kallid lugejad !

In the end 2010

No päris end nüüd küll pole, kuid saab varsti aasta läbi.



Siin siis 2010 aasta kokkuvõte ja saavutused :

• Aasta oli päris masendav. Üks raskemaid minu elus


• Sain üle mõnest halvast harjumusest


• Sain käia kahel proffesionaalsel fotosessioonil


• Mul oli väga põnev suvevaheaeg


• Sain palju uusi sõpru


• Olin Annuga palju koos


• Sain 15 aastaseks


• Lõpetasin edukalt 8.klassi ja astusin veel edukamalt 9-ndasse klassi


• Mul olid roosad salgud juustes (revolatsioon, eks)


• Ma olen ikka vaba ja vallaline


• Ma sain mõnest inimesest enda südames lahti, kuid mõni tuli juurde ka


• Nutsin vist palju.. väga palju


• Ma käisin tunduvalt rohkem kinos, kui varasematel aastatel


• Ma veetsin väga palju aega Tallinnas


• Ma ei suutnud ikka raamatut kirjutada (see on negatiivne)

Ja see oligi minu ilus ja valus 2010.

Järgmine kord vist kirjutan juba 2011 kuupäeva alt, sest homme tuleb vist kiire päev ja üle pika aja üks sisukas päev.

Ilusat aastavahetust ja kõike paremat uueks aastaks !!!

Seltsid inimestega, kellel on sinu nägu

Ooh. Täna on nii teistsugune päev olnud võrreldes eelmistega. Muidugi oli tegevus ikka sama. Terve päev kodus ja nii. Lihtsalt lasin üle. Aga täna oli lihtsalt rõõmus tuju. Perega istusime ja ajasime mingit juttu, kus ma lõkerdasin. Ja siis ema vahepeal tegi ka mingit tegevust mis ajas mind hullukanti itsitama. Ja siis täna käisin õues jalutamas ka. Tõin postkastist Päevalehe ära. Ja muide, meie postkast pole nii ligidal, et kümme sammu. Meil asub see mingis pooles külas ja siis peab jalutama natuke. Täna läksin vabatahtlikult seda vahemaad jalutama. Ja siis tagasitulles nägin, et maja ees on minu kelk, mis on vist juba üle 10 aasta vana, sest ma käisin sellega lasteaias kelgutamas. See oli seal maja ees ja siis ma lihtsalt ei suutnud vastu seista kiustatusele sellega kusklilt mäest alla lasta. Muidugi, pole meil siin mingeid munamägesid ning ma pidin leppima kõige suurema lumehangega, mis seisis aia juures, kus on ka koer meil. Ja muidugi vaatas koer mind päris huvitava pilguga, kui ma ronisin sinna hange otsa ja siis igatepidi punase kelguga alla lasin. Küll kõhuli, selili, jalad püsti ja igatepidi muud moodi. MUidugi sai ka ilma kelguta sealt alla libisetud, sest vahepeal lihtsalt ei suutnud tasakaalu säilitada ja siis veeresin sealt alla. No, mul ikka juthtub ju :)

Muide, kõigeta saab elada, kui seda tahta. Täna avastasin just :]

Ja siis tegelikult tahaks täiega kelgutama minna. Ja mitte maja ette lumehange, vaid näitaks Annuga lipukale. Või siis kellegi muuga kusagile põnevasse kohta.. ja kinno tahaks ka minna. Tahaks seda "kohtumine väikeste fockeritega" vaatama minna. Need eelmised kaks osa on olnud lihtsalt nii head ja Ben Stiller on ka mu lemmiknäitleja, niiet kui jaanuari alguses linna ja aega on, siis seda vaatama.

Tegelikult olen ma ikka no täiega tänulik Jumalale, et mul on selline kallis sõbranna, nagu Angelica. Kui teda poleks, siis kes muu ikka oleks ? Tema on suutnud mind nii palju naeratama panna ja ka nutma. Tema on see, tänu kellele on võimalikud olnud ka need fotosessioonid. Tänu temale pean ma blogi ja ma ei oskagi öelda, kui palju asju on just tänu temale olnud võimalikud. Suur aitääh sulle !!! Varsti näeme.

kurva lillekese muinasjutt

-Miks sa nutad, lilleke?

-Aga ikka sellepärast, kallis hobune, et varsti tuleb sügis ja ma närtsin.

-Aga kus on sinu seemneke, et saaksid kevadel uuesti õitseda?

-Seemneke pole valmis, sest pole mesilasepoissi.

-Aga kus on mesilasepoiss?

-Mesilasepoiss pole minu juurde veel lennanud. Naaberlillel, Astril, käis küll külas, aga mulle pole ta veel kosja jõudnud.

-Aga miks ta pole siis veel tulnud?

-Mina ei tea. Olen teda terve suve oodanud, kuid teda pole. Varsti kaob isegi lootus.

-Ära nuta kallis lillekene. Lootus sureb viimasena. Küll aga pean ma hetkel minema. Varsakene tahab piima laudas. Tulen sind homme jälle külastama.

-Tule, tule. Ma jään siis sind ootama.

järgmisel päeval jalutab hobune lillekese juurde.

-Tere hommikust, lillekene. Kuidas läinud on?

-Oh, hobukene. Öösel käis väike külmapoiss ja jättis mulle õiealla jäätükikese. Nüüd muudkui köhin ning ega välimus pole ka sama, mis eile. Mulle on jäänud vist viimased tunnid..

-Oi, kui kahju. Aga kas mesilaspoiss ikka käis külas?

-Ei käinud. Ning ega keegi minust enam hooli ka...

-Kuidas nii? Mina ikka hoolin ju.

kõlas kellukene

-Oh, kallis lillekene. Mul on lõunaaeg. Kapsan kähku lauta ja siis tulen jälle kiiresti tagasi.

-Noh, ega mul muud üle jää, kui pean siis sind ootama.

Teel laudast lillekese juurde, kohtus hobune ühe kena mesilasega. Hobune rääkis mesilaspoisile lillekese mure ära. Mesilaspoiss oli väga suures õhinas, et saab minna lillekese juurde. Koos asutigi lilleke juurde. Kuid kui hobune ja mesilaspoiss olid jõudnud lillekese juurde, nägid nad kurba vaatepilti. Keegi oli lillekesele peale astunud ja vaesekene oli täitsa mullas.

-Oh, kallikesed. Te jõudsite liiga hilja. Nüüd pole minuga enam midagi teha. Olen täiesti kõlbmatu.

-Ei ole, möiratas hobune, ja tõstis oma suure karvase ninaga lillekest püsti.

Siis lendas mesilaspoiss lilleõie peale ja tegi seal lillearmastust.

Peale selle valitses vaikus.

Väikese lillekese viimane õis kukkus otsast ära ja ta langes kössi.

Hobune ja mesilaspoiss hakkasid suures kurvastuses nutma.

Möödus talv ning peagi oli käes kevad. Hobune kapsas jälle ringi, kuni jõudis kohani, kus oli eelmisel suvel väike lillekene olnud. Hobune heitis pikali ning jäi seda kohta vaatama. Peale lõunauinaku märkas hobune, et seal kohas tärkab üks väikene lillekene. Paari päeva pärast ilutseski seal seesama lilleke, kes eelmisel suvel oli olnud nii kurb.

Nüüd käis hobune lillekest iga päev, kuni suve lõpuni vaatamas, et lillekene poleks kurb. Ning hobune võttis iga päev kaasa mõne nägusa mesilaspoisi, kes teeks lillekesega lillearmastust.

Ja kui pole talv, siis õitseb ka praegugi igal suvel seal sama koha peal üks väike lillekene.

(lihtsalt hetkeolekust mõeldud ja kirjutatud. Omalooming.)

mütted m(õ)tetest

Avastasin täna, kui mitmekülgne ja ontlik ma olla võin :D
On mitut moodi mind. Üks mina on see, kes on hästi hüperaktiivne ja happpy ja keda esines rohkem minevikus. Teine mina on see, kes on hästi osavõtlik ja igatepidi aktiivne. Kolmas mina on see, kes on vaikne. Ning tahab olla omaette, et mõelda. Ei, see pole masendus. Masendusega mina on hoopiski neljas mina. Ning viies mina on see, kes on hästi laisk, ehk siis laiskloom Inx (kõlab küll... laisalt) . Need on viis mina. Ehk on neid rohkemgi, lihtsalt vajavad avastamist. Igatahes, täna olin ma laiskloom Inx.
Terve päev ikka tudukates ja söön kommi ja šokolaadi. Öösiti kuulan kaks tundi muusikat, enne kui unne suikun ja kui olen hommikul (lõunal) ärganud, siis mõtlen et lesiks veel natuke, sest selg ja ribid valutavad. Nojaa.. lesimine kestab umbes kaks tundi. (mängin iPodiga tegelikult. hehee. Ärge teistele öelge;) ) Ja siis kui olen vaevaliselt, nagu 70 aastane voodist välja saanud, võtan riiulist raamatu ja hakkan seda lugema, aga kuna voodi on kõige mugavam ja pehmem koht, siis ma ronin ikka sinna tagasi. Lisaks on seal soe ka. Ja siis loen seni, kuni toas on juba hämaram. Vahepeal, isa sunni peale, vaevusin endale ka kaks võileiba tegema. Neid sõin ka 10 minutit, sest oh seda ime. Kõht pole juba alates 19ndast detsembrist saadik tühi olnud. Seedimine käib küll normaalselt.. milles siis värk on?? äkki on kõht kommidest liiga täis.
Vahet pole tegelt :D
Ja siis.. tutkit, kuhu ma jäin.. aa, :D seda, et siis söön ja magan edasi. Ja kui otsustan midagi kasulikku teha, siis lihtsalt liigun arvuti juurde ja lasen seal edasi kannipekil koguneda. No vot, on ju laiskus !!! Ausalt, ma poleks ise ka arvanud, et ma nii laisk võin olla. Noo cammoooon. Tahaks kusagile liikuda ja midagi teha. Viimati sain koduväravast kaugemale reedel. Noh ja reedest on ka mingisugune neli päeva möödas. (Täna on teisipäev, eks?)
Olen muutunud näost valgeks ja allpoolt rindu paksemaks.
Ulalalalalala
Tegelt on väga rõve ennast peeglist vaadata. Selline jõledus vaatab vastu. Kui ma nüüd võtan vaevaks ennast siit arvuti tagant liigutada, siis lähen ütlen empsile, et las paneb mulle juuksuri juurde aja kinni. Juuksed on välja kasvanud ja roosat-tuhkpruuni-punakaspruuni-oranži-pruuni-kollaka-blondi--maiteamisiganes värvi veel. Oleks aeg ennast taas inimlikuks teha. Vikerkaarepea pole vist ikka mulle..

Jess, Annu logis msni. Kahjuks lähen ma varsti aga telekat vaatama. Tule pärast uuesti sisse, eks.

Ja põhimõtteliseltsiis nii ongi.

Ma olen alati teiega. Isegi teiega, kes te olete laagris, kuigi ma tean, et minupeale seal keegi ei mõtle :c aga vahet pole, sest mina ju mõtlen teie peale. ! :D

Okei, pidžaama-laiskloom Inx liigub siis edasi paarkümmend sammu teisse tuppa.


BaiBai. Cee ya !