Tulevaisuus, future, el futuro, fremtiden, toekoms, de toekomst-kõik need sõnad tähendavad ühte ja sama-tulevik. Tulevik on teema, millest on paari viimase nädala jooksul saanud üks minu elu põhiteemasid.
Igal pool ümbritseb see sõna. Loen teiste blogisid. Loen ühe inimese blogi, ja järgmise ja veel järgmise ja kõigil on sees sõna tulevik. Ning see mõte on nende jutus peidus. Kõik arutavad tuleviku üle, mõtlevad tulevikuplaane, jaa nii edasi.
Ja siis on meil kõigepealt vaja klassijuhataja tunnis rääkida järgmisest koolist ning siis toimub esta tunnis oma tuleviku kohta juturing. Seal jälle korrutame üle need plaanid, kuhu kooli plaanime järgmine aasta minna, mida edasi õppima ja ühesõnaga jälle sama teema. Ning siis pean veel kirjandeid kirjutama selle kohta. Oma plaanidest järgmise aasta kohta, ja unistuste elukutsest.
Ja siis tulevad kallid tädid ja onud, kes ka kõik soovivad teada saada minu tulevikuplaanidest. Ja siis ma räägin jälle seda sama juttu. Nagu lindi pealt maha. Sest ma ei taha sellele nii palju mõelda. Ma ei taha planeerida neid asju ette. Mulle meeldib nii, kui ma tean umbkaudeselt ette, et ma lähen kuhugi koooli, edasi kuhugi ülikooli, vahepeal otsin endale abikaasa. Ja kõik nii. Mulle meeldib kui sellised asjad on umbmäärased. Mulle ei meeldi rääkida täpselt kooli nimedega, täpsete ametinimetusetega ja kõik nii. Sest plaanid muutuvad. Elu muutub. Ja ma ei taha inimestele valetada. Ma ei taha öelda, et ma lähen Tapa kooli, sest see pole ju nii kindel. Äkki tekib mingi võimalus või mingi suurepärane elupakkumine, mis viib mind hoopiski mujale kooli.
Arghh..
Ja siis ma pidin ju veel teeviidal ka ilusti suurelt ja laialt rääkima seal laval oma tulevikust. See oli minujaoks suht kerge, sest kõik jutt tuli ladusalt, see kena päevajuht küsis küsimusi ja mina proovisin väga soliidselt vastata neile. Muidugi ma ei tea, kes ja kui palju seda kuulas, kuid jah :D see oli minuarvates tore ja kõige parem tulevikurääkimise kohti. Sest ma sain pikalt seletada ja kõike nii. See oli lahe ja ma üldse ei kartnud.
Aga ikkagist. Tulevik. See teema jälitab mind igal pool. Tulevik siin ja tulevik seal. Ja kui keegi hakkab rääkima, ja tuleb mingi teema, siis see ikka kaldub tulevikule. Miks see nii on? seda ma ei tea. Tulevik on ju alati olnud ja see teema ja kõik. Kuid eelmistel aastatel ja üldse on kogu mu elus tulevikuteema selline teema olnud, mida arutatakse harva. Kuid nüüd. Igapäev. Ausalt. Ma ei mõika seda. :) See ajab mu ajud nii krussi.. JA siis ongi pea igasuguseid pulki täis, kes kõik rammivad mu aju.
APPPPIIIII !!!!!!!!!
Ja ma avastasin hetkel, et mu uus lemmiksõna-fure, on ka sarnane sõnale future. No kas annab veel õudsamaks minna. uuh.. Enam varsti ei julge magama ka minna. Tulevik tuleb ja koputab aknale. Ei julge isegi mõelda, sest kõik meenutab tulevikku ja seondub tulevikuga. No on alles tore jutt, eksole. :D juba isegi naeran sellepeale. Halenaljakas eksole.
