Friday, September 6, 2013

Jeg elske oppvask

Saving the last piece of summer

Ongi september. Wut wut Suvi on läbi, aga samas nagu ei ole ka. Suvised ilmad on otsas, lehed juba langevad puudelt ning suvekuid enam pole. Kuid ma olen ikka veel Norras, mitte koolis, seega suvi nagu kestaks veel minu jaoks.
Jah, vahet pole. Igatahes tunnen ma meeletut rõõmu, et saan veel veidi siin olla ning ei pea koolis olema. Mitte kooli vihkamise pärast, vaid siinolemise armastuse pärast. Ma reaalselt pole mitte ühtegi kohta elus vist nii nautinud nagu seda siin. Nüüd olen olnud siin üle kuu aja ning see on nii koduks saanud mulle.
Palju on juhtunud jällegist. Tegelikult, kui aus olla, siis juhtub iga päev midagi põnevat. Üks õhtu oli teeõhtu valges majas. Läksin siis ning olin koos 5 täiskasvanuga, kes kõik olid norrakad. Well, aga nad armastavad mind piisavalt palju, et kogu vestlus inglisekeelsena hoida. Rääkisime poliitikast, ajaloost, metsloomadest, jalgpallist ja veidi Tallinnast jällegist. Smartass tunne oli.

Kiired ajad on olnud jällegist ning nüüd on iga päev maja rahvast täis. Just nii, nagu mulle meeldib :)
Ühel päeval saime teada, et järgmine hommik saabuvad helikopteriga paar tähtsat isikut. Olime Sophiega nagu woow, soooo awesome. Läksimegi siis järgmine ennelõuna juba veidike varem jalgpalliplatsile. Heitsin murule pikali ja olin nagu awyeah, sest mina olin muru sees lebotamas ja teised istuvad koolis, mwahah. Tundsin rõõmu. Tegime paar pilti ja siis nägime juba kopterit. Tõusin igaks juhuks püsti, sest lennuk pidi just sinna maanduma, kus ma olin mõnusalt vedelenud. Ja minut hiljem oligi tuuleiil juustes ja väike nunnu must helikopter jalkaplatsil.

Samal päeval oli meil õhtune vahetus. Seega, looong day. Aga kuna meil oli palju külalisi ja neil oli viimane õhtu ja love-meal, siis nad sõid poolteist tundi. Vahepeal pidime meie teises ruumis teisi külalisi vastu võtma. Lõppude lõpuks, kui me saime köögi suletud, ehk kõik asjad pestud, vahetatud jne, siis läksime õue loomi toitma ja komposti viima ning meie üllatuseks oli väga soe õues. Tähistaevas oli ka võrratu. Ja kuna mina olen sageli väga ekspromp-mõtetega inimene, siis tegin ettepaneku süüa õues mustikakooki, mis oli lõunast järele jäänud. Järgmisena juhtuski see, et külmkappi minek, väike koogi ja vaniljekastme röövimine ning õue minek. Ning seal me siis istusime, veidi enne kella 23, maja ees pingil ja sõime mustikakooki. Aaah, mis võiks veel parem olla. Sophie nentis, et see on nagu „saving the last piece of summer“ ja ma olin nagu jep-jep, I agree.
See.oli.võimas.päev. 

Sain ükspäev teada, et siin olijatel on igas kuus nädal, kus neil on kaks day off päeva. Minul on see õnnelik nädal nüüd. Kui ma sellest kuulsin, siis olin väga elevil. Mul oli kaks plaani. Käia linnas poes ja all järve juures. Mõlemad on nüüdseks ühe päeva tehtud ning peab mõtlema, mida teise vaba päevaga teha. Aga nii mõnus oli shopata. Minu üks kindel plaan oli osta teed ning kätekreemi. Tee ma sain. Aga kätekreemi ei leidnud sobivat. Siis aga nägin vaseliini huulte jaoks, mis oli päris soodne. See oli kollases karbis ning kirjaga Made in Norway. Kuigi see on lõhnatu ja maitsetu, siis juba ainuüksi karbi pärast tasus see osta. Olen õnnelik.
Jalutuskäik järve juurde üksinda oli ka tore. Leidsin tee sinna paadikuuride juurde, mida pidevalt aknast piidlen. Ilm oli ka ilus ning 3.5 tundi loodusesse imbuda oli mõnus. Erinev argipäevast. 


Ja meile saabus uus poiss. From deutshland.  Tegeliku saabus teine veelgi, kuid teisega pole ma veel jõudnud midagi korda saata.  See, kes varem jõudis, sellega otsustasime ükspäev teha peale tööd ühe lauatennise mängu. Ja kui me olime natuke mänginud siis ma kummardusin laua peale palli võtma (kõht vastu lauda) siis käis kirtskärtspaukmürts ja laud oli maas segamini. Mul oli nii piinlik, aga samas oli see nii naljakas, et hetkeks me lihtsalt vaatasime seda hunnikut ja naersime. Ta nägi kurja vaeva, et see uuesti püsti saaks ja parandas seda päris pikalt. Aga korda sai. Seega, tublid noormehed need sakslased ;)


Mul on arvutis hetkel umbes 1500 pilti kogu reisist ning baaaah, kui raske on valida siia midagi näitamiseks...

sattusin mustikahommikusöögi tsüklisse. 

dat moment, kui 6 hobust võtavad su ümber ringi ning sina oled ringi keskel...

viskas jalad püsti. 

No comments: