Bønn

Mjäääuh. Vaikne on.

Vahepeal oli meil n.ö paus. Vanurite grupp lahkus pühapäeval ning uus grupp tuleb sisse neljapäeval. Seega, oli paar päeva rahu, vaikust ning pingelangust. See oli hea, sest siis ei pidanud kuhugi tormama, kellelgi polnud pingeid külaliste pärast ning sööki ja musti nõusid oli ka 3-4 korda vähem. Samas, mina igatsen suuri masse. Siiamaani oldud ajal oli kogu aeg rahvas ja kui isegi külalisi polnud, siis majainimesi oli nii palju, et mõnus sumin oli. Nüüd ma aga lausa ootan, millal inimesi juurde tuleb. Imelik, kas pole?

Veider ongi see, et tegelikult peaks mul nüüd 2 aastat üksinda elamist täis tiksuma ning selle jooksul olen ma päris üksindust armastavaks jäänud. Kuid siin ma naudin inimestega koos olemist. Ühel õhtul peale tööd ma lihtsalt istusin köögi kõrval olevas majainimeste ruumis, et mitte olla üksinda oma toas. Istusin, joonistasin pildikesi salvrätikutele ning lugesin Norra ajalehti. Lihtsalt, et mitte olla üksinda. Aaah... ma ei kujuta ette, kuidas ma händelin seda olukorda tagasi naastes. 

Eih, ma ikka veel ei soovi tagasi tulla.

 Seoses rahulikkude päevadega oli mul ka rohkem vaba aega. Ühel päeval istusingi pool päeva raamatukogus ja lugesin „Norwegian Fairytales“ raamatut. Ja ma lihtsalt armusin nendesse muinasjuttudesse. Mu lemmikuks sai story „Why the bear has no tail.“ Tagasi tulles võin teile ka selle jutustada. 

Möödunud pühapäeva õhtul olime õhtusöögil valges majas koos tolle pererahvaga. See oli tore ning vaheldusrikas. Ning need suure söögilaua jutud on alati niiiiiii mõnusad. Peale sööki läksid kõik uudiseid vaatama ning muidugi kutsusid nad mind ka. Ma olin nagu why not. Istusingi siis keset norrakaid ning vaatasin nendega koos uudiseid. Ütleme nii, et ma mõistsin alla 3 sõna, kuid pilt rääkis iseenda eest. Ja muidugi nende reklaamid (mis nende jaoks on samuti ülitüütud) olid minu jaoks ülipõnevad.

Vahepeal juhtub ka nii:

People: Do you also have Ikea in Estonia?

Me: umm.. no.

People: How.... Where do you buy all your things??

Mnja....vaikselt hakkab suvi läbi saama. Ning nüüd julgen öelda, et see on olnud mu elu parim suvi. Ma kuulen seda lauset nii paljudelt iga aasta ja siis ma olen alati tundnud end natuke bleh, sest ma pole kunagi saanud südamest öelda, et jee, õnnestunud suvi oli. Kuid yeah, nüüd ma saan ma ka rõõmus olla oma successful 3 kuu üle. :)

mjäu

Öösnäkk. Vahvlid, jäätis, maasikamoos, hapukoor ja murakamoos

Our little church

Uue maja tähistamisel käisin, yay.

Ja endiselt teen iga päev miljon pilti sellest järvest