Päev enne homset

Valguse rahvas, tõuse ja vaata

see tee, kus sa kõnnid, Ta Vaim on sul kaasas

Valguse saadik, tõuse ja mine

kadunu järgi, et päästa ta hinge

Aasta tagasi PP lõpus kõlas lause "Kohtume järgmine aasta Raplas."  Well, nüüd on aasta möödas ja ka Raplas käidud. 

Ootusärevust polnud ja see-eest oligi lõpp-kokkuvõtteks fiiling parem. 

Minek oli reedel, rongiga. Ja esimest aastat ilma tapakateta. Õnneks pakkus Kristin mu jutuhoogudele seltsi. Jõudsime kohale, jalutasime, regasime ära ja olidki minu viiendad piiblipäevad alanud.

Üllatus oli see, et koridoris pidi magama. Nagu wuuut.

Esimene päev möödus kenasti. Nägin vanu tuttavaid, uusi tuttavad ja *whaat, mida ta siin teeb?!* inimesi. 

Õhtul läks möll lahti. Ja lihtsalt nii megavõimas oli. Ülistus oli nagu wääov. Jah, mulle meeldis.

Teenistusel:  " Kas sa oled valmis loobuma KÕIGEST? Isegi oma unistustest, varast, perekonnast? "

 Hiljem käisime veel Rapla peal ringi, rikastasime säästumarketit ja orienteerusime kooli juurde tagasi. Õhtu kujunes toredaks. Veetsime mõned tunnid inimestega tutvudes, kõikide sööki süües ja chillides. Ning kui öörahu tuli, jätkasime jutuajamist 6-7 tüdrukuga veel. Venis pikale, lõpetasime 2 ajal. Ja ohwell, kui poole tunni möödudes kõik juba magamiskottides olid, siis keegi viis minu une ära. Lennutasin M & J -le lennuki, kirjaga, et und pole. Veidi aega töötas lennuk, kuid siis hakkas see juba inimeste pähe maanduma ja unemati röövis mu jutustajad. 

Edasi vaatasin paar tundi lage, kuulasin kuidas magavate inimste kõhud korisevad, twiitisin ja üritasin maha suruda oma igavust. 

Paar tundi sain magada, aga see ei häirinud kuigi teist päeva. Kõik oli jällegi mõnna. Mina olin koos onoortega Järvakandis. Läksin varem kohale (seminaridesse ei saanud), panime asju ülesse ja meisterdasime kohalikele hot-doge. Chill muusika, võtad saia, lased kastet sinna, topid vorsti ka ning kallad ketsupiga üle. Nomnom. Ning tähelepanek veel, nende u.5 tunniga sain ma ka veidi päikest. Successs.

Õhtu möödus jällegist mõnusalt, kontsert, teenistus ning free time. Tapakatega mängisime palli ja nii hea oli olla. 

Pühapäeval käisime linna peal flaikusid jagamas ja inimsetega vestlemas. Ma täiega loodan, et need mõned laused, mida me inimestele ütlesime, paneb neid mõtlema elu üle ja otsima õiget teed. 

Õhtul oli siis kõige viimane teenistus. Mõnus ja tore oli, samas ka piisavlt deep.  Ning läbi ta saigi. Järgmine aasta pidi Tallinnas olema. Well, eks paistab, mis saab. 

Lahkumine oli vaikne. Saatsin semud ära ja ise jäin rongi ootama. Rahvast jäi aina vähemaks. Istusin puu alla, vahepeal sadas vihma. Kristin ja Lisanna jõudsid ka mingi hetk poest tagasi ja siis tegime ossikükke puu all. Rongis läks möll jälle lahti. Hull värk ikka, kui pool vagunit on PP-lt tulnud noori. 

Koju jõudsin suhtelist hilja ja väsinult. Kuid rõõmsalt. Need kolm päeva olid jälle midagi lahedat ja täitvat. Mulle tundus, et isegi vist ühed parimad nende viie seast. 

Väga head jutuajamised olid inimestega, mõnusad naljad, palju naeru ja ülistust.
Varsti jälle!

Pildid on Marleenilt ja minult.