Kaks tüüpi istuvad üle tänava maja ees trepi peal. Nende vahel on mahlapakk ning nad vestlevad. Ma suudan nii palju näha, et üks neist on tüdruk. Ma ei tea, millest nad räägivad. Ma võin ainult arvata, et nad räägivad võibolla suhetest, võibolla pidudest, võibolla koolist, võibolla probleemidest, võibolla maast ja ilmast.
Minu toas on pimedus ning vaikselt jälgin ma neid. Ma pole jälitaja, ma pole salaluure. Mulle lihtsalt meeldib vaadata asju, mida ma tahaks ise ka teha. Hea meelega istuks ma samuti praegu kusagil pimedas vaikuses ning räägiks. Võimalusel peidaks ma end oma pusa sisse.
*Kuulan PP "Lange vaim" laulu ning hääl väriseb*
Vahepeal ajavad nii väikesed asjad südame härdaks ning panevad igatsema sellist tühist asja nagu õues pimedas istumist.
Ja nad tõusid ja lahkusid.....
No comments:
Post a Comment