Mul on harjumuseks saanud pool-unisena tõusta pool-istukile, pöörata pead umbes 45 kraadi paremale ning vaadata seinakella, millel numbreid pole. Tolsamal hommikul nädal tagasi olin jälle kella jõllitamas ning ei saanud aru, miks seier on 4 juures. Segadust tekitas see, et õues on valge, äratuskell karjus juba 4-5 korda, kuid seinakell lubaks veel mõned tunnid magada.
Ma tahtsin uskuda seinakella, sest tema oli minu laisa inimloomuse jaoks parem. Kuid ta oli valelik. Kui ma oleksingi tema valet uskunud, oleksin veel mõned tunnid maganud ning sisse magades kahju tundnud. Mõnikord on inimestega samamoodi. Ma usun neid, sest nende jutt on mulle vastuvõetavam kui tegelikkus. Kuigi nad ei pruugi üldse ausad olla. Järgmine päev vahetasin patareid ära ning nüüd usaldan ma kella jälle.
Mõnikord on vaja inimestel ka patareisid vahetada.
"Mõtted, mis olid varem "ma tahan..", on nüüdseks omandanud eesliite "ma ei taha....". "
Eelmine aasta, umbes samal ajaperioodil tekkis mul hirrrrmus tahtmine laadida iPod lõputuni täis ja minna päevaks Soome. Aga nagu 90% minu soovidest-unistustest, jäi ka see kuhugi hammasrataste vahele kinni ning ... hajus.
Nüüd sain aga Viking Line kinkekaardi ning see oleks täiesti teostatav. Lihtsalt tekib küsimus, kas ma ise naudin seda nii nagu ette kujutan ning ega ma pärast ei kahetse kui kuulen, et teised käisid gruppidega.
Samas, üksi reisimist tuleb lähitulevikus veelgi ning oleks ehk hea seda praktiseerida. Ja veidi time-out´i oleks hää.
"Olen arvutamas, kui kaua suudan elada ilma ühe või teise asjata... hääleta... näota... "
Olen vähe ringi käinud, aga palju näinud.
- Cooperi testil pidasin lõpuni vastu,
- lämbekuumuses olin spordipäeval,
- maijooksul olin vabatahtlik,
- filmikoolitusel õppisin palju uut.
- eurovisoonimöllu jälgisin tihedalt
Praegune lõppev nädal koolis on täielik piin olnud. Päev enne uurimistööde esitamist sain teada, et mul on pool tööd valesti vormistatud ja osa teksti veel puudu. Koheselt vabastati mind tundidest ja saadeti koju töötama, mida tegin nii umbes 10 tundi pausidega, siis magasin u.4 tundi, tegin veel 3 tundi tööd hommikul ning jõudsin enne lõunat veel kooli. Töö sain esitatud, aga ilmselgelt ajas see kõik marru, sest need asjad oleksid pidanud varem välja tulema. Sooviks lisada siia veel mõned vihased laused, aga austusest õpetajate vastu ma seda tegema ei hakka. Ma üritan pigem mõelda, et ma ise olen selles süüdi.
Mnjah, selle tõttu ei saanud ma ka Gumball-ilt läbi hüpata. Bööö.
Oma une äraajamises tarvitasin üleliialt kohvi ja cocat koos. Ärritudes hakkas süda veelgi kiiremini lööma ning vahepeal oli tunne nagu aegsütikuga pomm oleks riiete all tiksumas. Heh, BOOOOOOOM!!!!
"Ja muidugi suutsin ma tähtsa paberi märkmetega kooli jätta. Aga infotehnoloogia ja Viber aitasid mul juba minuti pärast seda paberit näha. Elu on nii totakalt mugavaks tehtud. "
Haters gonna hate. Bye.
No comments:
Post a Comment