Ingrid: Mustikakeeksi elu galaktikas

Ma olen udupea. Ma võin unustada inimestega rääkimise, võin unustada teie välimuse ning ma unustan iga aasta, milline on kevad. Ning kui kevad tuleb, siis ma olen megaexcited, nagu näeksin kõike seda alles esimest korda. Arvatavasti sellepärast on kevad ka mu lemmik aastaaeg.
Täna näiteks avastasin ma, et Pelgulinn ja Telliskivi on kevadel väikeste roheliste pungas puudega väga... maaliline? Vanad puumajad seisvad teeääres ja nende vahelt paistavad erksad rohelised puud. Mulle tohutult meeldib.

Igatahes, kaua polnud siia jõudnud. Tegelt poleks isegi praegu jõudnud, aga soovisin need pildid siia lõpuks ära panna ja seda asja mitte edasi lükata.

Tahtsin kirjutada, et kiire aeg on olnud, kuid arvestades seda, kui palju ma päeval magan ja ennast üle-ja alamõtlen, siis tegelikult on mul aega olnud küll. Mustikakeeksi jõudsin ka küpsetada eile. Jeehay.

Vahekokkuvõte koolist: uurimistöö on lõpusirgel, kunsta lõputöö on valma, see nädal saab tasemetöödega ka vsjo ning siis on jäänud veel üks terve järgmine nädal õppimist, pingutamist. . Ning siis tuleb mai viimane nädal, mis tõenäoliselt läheb hinnete parandamiseks, kaitmiseks, eksamiks ning lihtsalt lebotamiseks, sest tunnid saavad otsa. Ja oeh, ma ei väsi rõõmustamast, et keemia saab läbi.
Nüüd hakkab juba vaikselt kooli lõppemisest kahju, sest suvel olen ma täitsa üksinda. Kõik on kusagil tööl ja ei viitsi/ei taha chillida ja ma ise pole piisavalt aktiivne inimestega kontakti otsimiseks ja siis.. jah.. sama nagu alati.
Aga vähemalt on mul 12 asja, mida ma tahan suve jooksul ära teha.

***Ma olen nagu Hemingway, kes muudab kogu aeg oma teksti ning pole sellega mitte kunagi rahul.
Ma võiksin kirjutada uurimistöö sellest, kuidas ma kirjutasin uurimistööd.
Aga kõikidele järeltulevatele kandadele: kui te teete uurimistöö küsitlust, siis tehke seda väga selge peaga, sest muidu te ei saa hiljem ise ka midagi enam aru. Trust me, i know.***

Nüüd saadan teile telefonist ühe pildilaviini möödunud nädalate kohta.

Käisin kinos ja öölaulupeol. Ehk siis ei suuda ma endiselt öelda EI, kui keegi välja kutsub...

Ahjaa, ma avastasin, et maja taha tehakse bassein. Kahjuks rõõmustasin liiga vara, sest järgmine päev oli see killustikuga täis laotud. Nüüd iga päev käin akna juures vaatamas, mis huvitavat on tehtud ning üritan välja mõelda mis kaunis asi mu akna alla kerkib.

Ülesanne: leia pildilt minu säär ja poolik king.

Ahjaa, päike mulle meeldib. Päevitada pole küll jõudnud veel. Kahjuks tegi päike ka mulle liiga.

Soojade kevadilmadega krabasin kapist välja kleidid ning viskasin jope nurka. See tasuti mulle sellega, et raiskasin palju raha taskurätikutele ja haigus tuli külla. Ning isegi siis ma ei õppinud ning käisin ikka õhukeselt riides. Jäin veel haigemaks. Story of my life. Thanks.

Reede õhtul võis mind palju jalutamas näha.

See liiklusmärk näitab, et me peaksime taevasse minema... või siis seda,

et vaata taevasse, seal on midagi punast.

Ja pühapäev oli chilla päev.

Hakkasin kunsta tööd tegema, avastasin, et mul pole pintslit. Jooksin poodi pool kurjalt, tulin poest rõõmsalt, sest leidsin enda nimega coca. Seal oli niii palju lahedaid silte ja siis ma hakkkasin ühte krabama ja siis leidsin parema ja veel lahedama ja mingi hetk nägin teiste pudelite tagant tähti "RID". Ja see oli see hetk, kui ma teadsin, et saan oma nimega pudeli. Jeje, pisiasjad teevad rõõmsaks.

Actully tegi see coca vist imet, sest praeguseni olen ma ikka rõõmus.

Cocaga koos tegime ka siis mu kunsta lõputööd.

.... so, mis te arvate? Üritasin galaxyt teha. Töö käigus tegin saturni ka. (pilt on A3 formaadis)

Ning ma sattusin nii eufooriasse sellest maalimisest ja värvidega mängimisest, et mõtlesin kunstnikuks hakata. :) Jesh, kosmos ja galaktika kütkestavad mind liiga palju.