Elu on Enda Lollakaks Unistamine. - sellised armsad mõtted tulevad siis kui öö on käes ja kedagi peale oma blogi pole kiusata.
Mõnikord on täiega tunne, et tahaks kellegagi täiega rääkida, ükskõik millest. Teinekord on tunne, et tahaks kirjutada, ükskõik mida. Ja sageli on tunne, et tahaks ükskõik keda siia, et ei peaks jälle tunde vaikima omas väikeses toakarbis.
Vaheaeg on endiselt in. Mina vaheaeg nautida ei oska ja lihtsalt istun kodus magades, filme vaadates, laule kustudes ja vanu pilte vaadates. Oeh, nii ägedaid leide olen leidnud tänu sellele surkimisele vanades mälestustes. Ilusaid, naljakaid, veidraid, väga akward pilte ja ka selliseid mis toovad pisarad näole. Väga suurt osa neist on näinud ainult paar silmapaari. Elus on ikka nii tohutult palju ilusaid hetki. Ma ilmselt ei väsi seda korrutamast.
Klassiõts ütles laheda lause. "Diip on tavaliselt siis kui mõelda diibilt, aga kui mõelda diipe asju lihtsamalt, siis need võivad olla ka lihtsamad"
Ja nüüd ma siin istungi... diibilt lihtsalt. Olles lihtsalt diip.
piip-piip-piip-olen diip.
No comments:
Post a Comment